Ilusateks unenägudeks vol2

Teine komplekt voodipesu Karlile- tekikott, padjapüür ja lina. Võrreldes eelmise korraga läks mul päris hästi. Kangast jäi natuke ülegi, aga ka seekord ostsin viimse sentimeetrini poest selle kanga ära. Ja kuna seekord oli mul õmblemist õppinud ema kõrval, siis tema õpetuste järgi tegin päris pesuõmblused. Hea lihtne ja kiire on selliseid asju muidugi õmmelda.

Nimesilt ja midagi kaela

Isetegijas on selline projekt:

Et kokkusaamistel ikka nimi ja nägu kokku viia. Kuna saarlastel nüüd ka mitu kokkusaamist olnud ja aina rohkem käsitööhuvilisi koos, siis otsustasime, et meil oleks ka vaja. Tükk aega nuputasin, lõpuks tegin ikka eelmisel päeval kiiresti valmis. Natuke kõige uuemat hobi, vilti, natuke pärleid, natuke traati ja üks Fimo pärl.

Tükk aega olen Luiselotte pusakeesid vaadanud, et peaks ka ühe tegema. Juhtumisi leidsin lõngapoest vajalikku materjali ja hakkasin pusama. See kee väärib tõesti oma nime, vähemalt minul läks ta mitu korda väga pusasse. Esimest korda, kui ma polnud veel heegeldama asunud, teine ja kolmas kord aga läks juba heegeldatud kee pusasse. Viimane kord harutasin kannatlikult mitu päeva seda pundart, lõpuks aga ei jäänud ikka muud üle, kui lõikasin selle pusa sealt välja:(. Kee on märtsikuu värvides ja kuna see on ema lemmikvärv, kinkisin selle emale.

Valmis sai ka minu esimene "õige" pärliuss. Peaaegu pidin sinimustvalge tegema, kuna siniseid seemnehelmeid on ka juhtumisi, aga ikka nii patrioot ei ole. Ja ega sellega väga paremini ei läinud kui pusakeega. Kui mul üle poole oli heegeldatud, siis avastasin, et niidi üks haru on katkenud. Ja raske südamega harutasin ikkagi kõik üles ja lükkasin helmed üle katkenud koha. Selle tulemusena jäigi sinna ainult üks niidike, nii et ilmselt oleks ta ka kaelas võinud katkeda. Lükkimisel oli muidugi vigu ka sisse tulnud ja päris mitu helmest tuli vahelt ära näpistada. Ja kui valmis oli, siis avastasin, et üks viga on ikka sees:(. Tähelepanelikum leiab selle isegi pildilt üles. Helmeid oli heegelniidil u 5,4 m, heegeldatud ussi pikkus 1,05 m.

Muna õpetab kana

Sõbrapäeval käis meil külas minu nüüdseks ainus vanaema. Peale abikaasa surma eelmisel kevadel on ta üksildane, nagu ta ise nimetab, et see on lausa kosmiline üksindus tema ümber. Karl meeldib talle kangesti ja kuna Karl võõras kohas magada ei taha, siis me tema juurde hästi minna ei saa, nii et ta tuli siis meile külla. Vanaema oli pikka aega käsitöö õpetaja koolis ja nagu ta ise ütles, siis päris range. Ta koob ja õmbleb ja teeb kaltsuvaipu ja mida kõike. Kuid nüüd tuli ta jutuga, et tema nägi ilusat pontšot, õpetagu ma talle ka. No ja ma siis õpetasingi talle salomoni sõlme. Kummaline tunne on oma vanaemale midagi õpetada, pealegi veel käsitööõpetajale. Hakkama ta igal juhul sai sellega ja lubas pusima hakata, kui lõnga saab. Muuseas nii mõnestki tema õpilasest on samuti käsitööõpetajad saanud, üks neist on mullegi põhikoolis tunde andnud, teine on meie isetegijate saarlaste kokkutulekul õpetanud Tiia ja ka Pilvelammas Leena on tema õpilane. Kui see jutuks tuli, siis ta lubas meie järgmisele kohtumisele ka tulla oma endisi õpilasi vaatama.

Süda sõbrale

Valmis veel üks süda suurele sõbrale. Tegemist siis padjaga, pealmine osa heegeldatud, padi ise õmmeldud punasest voodririidest, sees vatiin. Tegelikult tegin sellega natuke sohki, sest see heegeldatud osa on mul kapis seisnud oma 10 aastat. Kunagi meeldis kangesti heegeldada, aga padjaks jäi see tookord vormistamata, nüüd tuli seoses selle projektiga meelde ja lõpetasin ära. Selle saab endale ilmselt minu kõige suurem sõber, kellele kangesti meeldib patjade peal lebotada.

Isetegijate kohtumine ehk ussid ja soolikad

Tänase kohtumise teemaks oli naljatades öeldes ussid ja soolikad. Alguses siis õppisime Tumevalge juhendamisel pärliussi heegeldama. Kes tegi päevakoera, kes jõudis kapsaussini, kelle oli juba maduuss tehtud, aga kõigil vist sai asi käe sisse. Siin õpilased usinald heegelnõelaga vihtumas.

Ja sellised ussid said valmis. Kõikse pikem muidugi Tumevalge oma.

Teise asjana tegime oma eelmisel kohtumisel valminud lilledele varred ja lehed. Vaatamata leheusside hävitustöödele valmis selline liaanide mets:)

Värviprojekt

Veebruar-punane nagu armastus.

Veebruarikuu punane ese on mul juba mõnda aega tegelikult valmis. Tegemist siis minu esimese mitte-nii-väga-edeva tsa-tsa tüüpi käeketiga ja sobivate kõrvarõngastega. Materjal pärit kõik Helmehaldjast. Käeketi kinnise tegin ise. Tegelikult on helmed märksa punasemad, kui pildilt paistab. Siin siis komplekt koos. Ja siis pilt, kuidas väike abimees neid sättida aitab. Ta tahab alati mu tegemiste juures olla ja väga meeldib talle nööpide ja suuremate pärlitega toimetada. Üsna pea on mul keegi, kes helmeid nööri otsa ajaks, kui ise ei viitsi:)

Teine Isetegija projekt on ka mõjutatud sõbrapäevast ja kannab pealkirja Süda sõbrale. Selle raames valmis võtmehoidja, võtme saab südame sisse peitu panna, et ta kotis teiste asjadega ei takerduks ega nt telefoni kriibiks.

EDIT:

Siin on selle südame muster paberile kribitud nii nagu oskasin:

Heegeldasin sellist 2 tükki, omavahel ühendasin kinnissilmustega serva üleheegeldades, alt ja ülevalt keskelt jätsin lahti ja lahtijääva serva heegeldasin lihtsalt kinnissilmustega üle. Ava peab olema piisavalt suur, et võtmekimp ülevalt sisse mahuks ja all piisavalt väike, et välja ei kukuks. Võtmerõnga külge on heegeldatud paras riba, mis on alumise otsa külge kinnitatud.

Veel valgeid

Eelmises värvispektri-teemalises postituses mainisin, et mõned valged asjad on veel tulemas. Nüüd nad on viimistletud, kuigi kinnised on veel puudu. Kõigepealt juba näidatud kõrvarõngad koos kaelaehtega.

Veel üks valge ehtekomplekt. Ja mõned lumehelbed meie lumevaesesse talve. Kuigi täna vähemalt Saaremaal sajab laia lund.