Aasta kokkuvõte

Vaatamata vahepealsele töölkäimisele ja pere juurdekasvule on eelmine aasta olnud käsitöö vallas väga viljakas aasta olnud. Kokku lugedes sain tulemuseks 83 ühikut käsitööd. Millegipärast on arvutist mõned pildid puudu, kuigi blogis on olemas, ilmselt jäid need tööarvutisse... Ja mõned endale õmmeldud riided on pildistamata, kuna pole pildistajat võtta ja ise väga poseerida ei tahagi. Vaatan, et õmblemise osakaal on suurenenud, osalt oli tegu ka puhtalt hädavajadusega, kuna Kuressaarest rasedariideid osta ei õnnestunud, aga selga peab ju midagi panema. Ja ehteid on ka palju, praegu nad seisavad õnnetult karbis, kuna pole neid kusagil kanda (kui keegi peaks äkki endale mõnda soovima, siis võib teada anda).

Siin siis kokkuvõttev loetelu:

Heegeldatud topp: 1
Mänguasjad: 2 kaisukiisut, sokikoer, mõmmi, konn, 3 kaisujänest, 1 heegeldatud loomake, Härra Hiir
Kootud: müts ja sall endale, topp endale, titetekk, vest, kindad ja sokid Karlile, krae mehele
Pärliussid: 3
Pusakeed: 2
Kaelakeed: 5
Kotid: 2 (1 heegeldatud ja 1 heidest vanutatud)
Käeketid: 5
Kõrvarõngad: 12
Prossid: 2
Sallid: 4
Mütsid: 4 (1 kootud, 1 heegeldatud, 2 õmmeldud)
Heegeldatud õlasall: 1
Õmmeldud esemed: 2 tekikotti, 3 padjapüüri, 1 lina, 2 mütsi, 1 fliis, 2 rasedapluusi endale, 1 lühikesed püksid Karlile, 3 seelikut (neist 2 rasedaseelikut), 1 rasedapüksid, 1 dressipüksid endale, 1 lühikesed püksid endale, 2 padjakatet, hommikumantel Karlile
Muud: võtmehoidja, heegeldatud lumehelbed, südamepadi, kilekottidest heegeldatud vaibake, külmkapimagnetid, märkmikukaaned, 3 nõelapatja, vilditud karp

Selle aasta viimased

Ilmselt viimased sel aastal valmivad tööd. Või siis vähemalt esitletavad, kuna olen aasta lõpuni väljaspool internetti.

Väike efektne efektlõngast heegeldatud sallike ja pross jõulupeole. Ning Karli uus hommikumantel. Eelmist on ta kandnud juba üle aasta ja on väikseks jäänud. Nüüd siis uus, mille õmblemiseks kulus poolteist kuud kokku:). Kui eelmine kord aretasin ise lõike ühe jaki lõike järgi, siis seekord kasutasin ikka targemate joonistatud lõiget ajakirjast Käsitöö (talv 2007). Karlile meeldib ja käis sellega spas ka juba ära.
Pooleli ilmselt jäävad sel aastal ühed sokid (proovin ringvarrastel kudumist), üks õmmeldud kott, üks sall, mida ma sel kujul ei lõpeta vist ka ja rohkem nagu ei tulegi meelde. Mõttes on palju ja materjali on ka pisut varutud. Nii et kui aega antakse, siis tegutsen edasi.
Aasta kokkuvõtet ka praegu ei jõua teha, aga tundub, et vaatamata töölkäimisele ja pere suurenemisele on olnud väga teguderohke aasta.

Aasta suurprojekt- Värvispekter

Väga huvitav projekt oli ja õnneks sain kõik kuud tehtud. Nii mõnegi värvi suhtes olnud eelarvamus sai ümber lükatud ja elu sai värvilisem.

Päkapikkude kingikotti

Kuigi sel aastal oli mul käsitööks vähem aega, kui nt eelmisel, siis tänavuste päkapikkude kingikotti on jõudnud kõige rohkem mu enda meisterdatud asju. Loodetavasti meeldivad need kingisaajatele.

Kõigepealt valmis Salomoni tehnikas õlasall ämmale:

Heegeldatud Novita Princess lõngast, mida kulus 1,5 tokki ja on mõõtmetelt päris suur (mõõtsin ära küll ja kirjutasin üles, aga praegu ei leia ja mõõta ka ei viitsi öösel pimedas uuesti).

Järgmisena tuli mu näppude vahelt üks Lumejänes:

Õmmeldud fliisijääkidest ja loodetavasti saab sellest armas voodikaaslane ühele 7-kuusele põnnile. Lõige ajakirjast Pere ja Kodu. See on nüüd kingiks juba kolmas kaisukas selle lõike järgi, peaks ikka oma lastele ka tegema...

Siis valmis paar ehtekest.

Kaelakeed ei õnnestunud kuidagi ilusti pildile saada kahjuks praeguste pimedate ilmadega. Nii kaelakee kui prossi roos on tehtud Fimost, kaelakee pärlid ja jupid muuseas juba 1. jaanuaril valminud, kuid siiani oma aega, st lihvimist-lakkimist ja kokkupanemist oodanud. Kaelakee disainiks sain siis inspiratsiooni Eesti Naises olnud pildilt. Kokkupanemisega nägin päris palju vaeva, kuna esialgne variant osutus liiga nõrgaks, tulid jupid kõik uuesti lahti võtta ja uuesti traatida.

Ja kuna mu üks kingiidee osutus Kuressaare kaubanduses mitte kättesaadavaks, siis tuli midagi veel välja mõelda. See peaks olema vilditud ehtekarbike. Õpetust ja inspiratsiooni sain ajakirja Käsitöö eelmise aasta talvenumbrist, kuid teostus jätab natuke soovida veel. Esimene vasikas teadagi võib aia taha minna, aga kahjuks polnud ei aega ega materjali uuesti proovimiseks. Natuke liru jäi see karbike, ilmselt rohkem villa oleks pidanud panema ja rohkem seebitama teda. Karbike on ühtlasi ka mu Värvispektri projekti viimane töö. Siin on karbike ise:

Ja siin koos oma sisuga:Ja viimasena valmis krae armsale abikaasale, kes tihti ametiülesandeid väljas külma käes peab täitma. Kunagi ta ütles Karli kraed vaadates, et oh, tal oleks ka sellist vaja. Ja ennäe, päkapikud võtsid teda kuulda:) Esitleb muidugi Karl:
Kootud Novita Isoveli lõngast nr 5 varrastega tunde järgi. Ja see tunne on vist natuke vale, sest äär jäi liiga lokkiv.

Selle aasta suurim isetegemine

Järgnevalt tuleb pikk ja piltiderohke postitus, kuid mitte minu käsitööst. Vaid sellest, kuidas me omale uue toa saime ja see on siis mu kalli kaasa kätetöö. Ja peamiselt on see postitus mulle endale ajaloo meelespidamise huvides.

Kuna sel aastal lisandus meie perre väike ilmakodanik, siis ühe toas elamisega oleks väga raske olnud hakkama saada. Nii tuli siis ülemise korruse väljaehitamine plaani võtta. Tegelikult oli mõte juba ammu ja alguski tehtud - trepp teisele korrusele tehti juba 2004. suvel, kui ma nüüd aastat õieti mäletan. Nüüd siis tuli katus vahetada ja toad ehitada. Õigemini esialgu võtsime plaani ühe toa ja tähtajaks sai 28. oktoober, nagu minulgi:)

Et katuselusesse toakene ehitada, tuli kõigepealt katus ära vahetada ja alustada tuli teadagi vana mahavõtmisest ja väljaehitise ehitamisest. 02.07.2008 võeti maha esimene tahvel eterniiti:Mõistagi oli Karl ka abiks:

Vahepeal olime meie Karliga mu ema juures suvitamas ja issi rassis lõhkuda ja ehitada. 21.07.08 on seis selline:22.07.08 tuli aga lõpuks meie uus katus vot niimoodi:

Karl oli ka usin ehitaja, ei saanud ju issist maha jääda. Karli laotud lauajupid (taaskasutus!) sauna põrandal 02.08.08:

Vanal majaosal oli veel eterniidi all vana laastkatus, mille laastud tuli ükshaaval maha kiskuda. 11.08.08 käis veel selline usin lammutustöö:Nii tehakse toale aken 21.08.08:Ja selleks ajaks on katus peal maja tagumisel küljel:

Ning esimesel on pandud kile ja roovitus ning paigaldada on vaja katuseaknad: Kogu katusevahetuse ajal tuli trotsida vihmasadusid (kohati sadas ka lahinal sisse, kui katust veel polnud), samal ajal aga teha ka heina ja muid vajalikke suviseid maatöid ning kahjuks ka puhkust on ainult loetud päevad. Lõpuks saime katuse peakohale. 31.08.08 pannakse viimane plekitükk:

Ja siin siis pilt ka maja esimest poolest koos uue katusega: Õige vaikselt ütlen, et katuse harilauad said kõik paika alles novembri alguses:)

Edasi tulid sisetööd. Tegelikult juba oli üks pisike toake üleval, millel aga enam akent polnud ja kuhu ka midagi ei mahtunud. Tehtud oli see juba vot siis:

Nii tuli alustada lammutamisest jällegi ja ajaloo jooksul kogunenud kola koristamisest:

Siin on juba natuke põrandat pandud, seina aga pole veel. 03.10.08: Karlile meeldis väga käia üleval issil abiks:
Nii tuli abikaasa vanaonu tehtud tulevase rõdu uks Audrust, 05.10.08:

Ja siis sai aeg otsa. Kuna Sander otsustas enne tulla, kui tuba valmis, siis veetsime me esimesed nädalad mu ema juures ja vaene issi toksis kogu oma isapuhkuse aja laudu seina. Vahepealsest ajast pole pilte ka seetõttu, aga 18.11.08 oli ehitus niikaugel, et jäid veel elektritööd ja liistud:

Ning lõpuks 23.11.08 tuisusel päeval oli meie tuba valmis ja me saime seal oma esimes öö veeta. Muidugi avastan ma nüüd, et valmis toast koos seal oleva vähese mööbliga mul pilti polegi. Aga siin on Karl oma voodit kokku monteerimas:

No ja tegelikult ta päris valmis pole ka. Uks on vana ja kole, põrand on lihvimata-lakkimata, korstnaga tuleks ka midagi teha, kardinad on ajutiselt lühikesed, katuseakna rulood pole, mööblit ka mitte peale 3 voodi. Aga mõnus on seal ikkagi. Ja eriti seepärast, et see on isetehtud!

Talvevarustus

Karlile kindad ja sokid. Tundub, et kindaid kuluks veel mitu paari, sest need saavad kergesti märjaks ja noormehele ei meeldi ka mustad kindad, kohe nõuab uusi, nii et üks paar peab vähemalt tagavaraks taskus olema. Ja laulusalm küll ütleb, et ära koo mu käpikutesse päikest, kuid minu arust olid kindad muidu liiga igavad ja olgu siis vähemalt kinnaste pealgi päikest, kui mujal pole.

Kootud Steinbach Wolle Baby lõngast väikeste sukavarrastega. Enamus sokkidest on kootud samal ajal, kui Sander mul kõhupeal magas:) Käed olid ju vabad.