Kutsed

Kui varasemalt sai Karli sünnipäevale kutsutud vaid enda sõbrad ja muidugi vanaemad-vanaisad-onud ning lasteaeda kommi viidud, siis sel aastal, peale mitmete sõprade sünnipäevapeol käimist, polnud enam pääsu tema OMA peo korraldamisest koos OMA sõpradega. Olen sattunud mõne välismaise blogi peale, kus lapse sünnipäeva korraldamine on ikka vägev üritus, kus kõik, alates kutsetest ja lõpetades nänniga, mis külalistele jagatakse, toitudest-jookidest rääkimata, on ühes teemas ja viimase peal välja mõeldud. Karl on aasta jooksul käinud sünnipäevadel ka erinevates kohtades: sõbra pool kodus, veekeskuses, mängutoas ja kohalikus kultuurimajas, kus lastel on ruumi joosta ja möllata. Meil on loota, et kevadisel ajal mai keskpaiku on ilm piisavalt ilus, et võiks väliürituse peale mõelda, sest toas on ruumi vähe ja 10+ last toas võib lausa ohtlik olla. Ja midagi peab ikka lastega tegema ka, et nad lihtsalt niisama ei möllaks. Mõtlesime siis mitmepeale, et võiks olla väike aardejaht, kuna nad lasteaias olid just teinud ja hirmsasti meeldis neile. Kuna aardejaht seostub piraatidega, siis mõtlesimegi, et võiks piraaditeemaline pidu olla. Karli poolt tuli idee, et võiks koos silmaklapid meisterdada, mulle jäi silma üks vahva kõrteidee ja tordi jaoks on ka idee, iseasi, kas see teostub:) Ja siis tuli juba kutsed ka vastavateemalised teha. Mina lõikasin ja voltisin, Karl kleepis ja kirjutas nimed peale, ise nimekirjas näpuga järge ajades:) Ja sellised need said:

Mõned kingitused

Mehe õetütrele kudusin 1. sünnipäevaks puuvillase kleidikese. Olen juba ammu neid imetlenud, aga pole nagu põhjust olnud kududa. Nüüd siis võtsin kätte. Õpetuse leidsin GarnStudio lehelt. See kudumine võttis ikka tublisti aega. Lõpuks, et ikka õigeks ajaks valmis jõuda, kudusin juba igal pool. Aga valmis ma ta sain, täpselt õigel päeval, et saaks ise üle anda.

Kleidi juurde kuulus ka peapaelake:

 Alumise ääre muster:

 Peapaelake lillega:

 Kleit oli väikesele neiule natuke suur, aga ehk suviseks "kleidihooajaks" on täpselt paras.

 Ja väikese neiu ema sai sünnipäevakingiks satsisalli, minu esimese. Aga arumaisaanud: ema tegi ühe õhtu- ja hommikupooliku jooksul valmis 2 tükki, mul läks ühelegi palju kauem aega. Salliga poseerib Karl.

Karbivalmistamise õpituba

Ema käis mulle peale, et ma talle ka ikka karbi valmistamist õpetaks. Et tal üksi igav ei oleks, kutsus mõned sõbrannad kampa ja nii saigi ühe külamajas väike õpituba läbi viidud. Kõik lõikasid ja liimisid usinalt, mitu liimipulka sai tühjaks, enne kui karbid valmis said.

Ja valmis said sellised karbid (foto karbi mõõtmetega, kuigi noored neiud lubasid neis kõrvarõngaid hoidma hakata).

Tegemise juures küll kurdeti, et on ikka nikerdamine, aga lõpptulemusega jäid kõik rahule. Rohelisega on minu tehtud. Kuna ma ise ei ole neid nii palju teinud, et une pealt oskaks, siis seekord otsustasin ise ka kaasa teha, et kõik vajalikud nüansid meelde tuleks. Ja ikka pidi peaaegu üks asi ära ununema:) Kodus vaatasin, et pisut igav ja panin väikese kaunistuse juurde.

Keraamika

Oli tore võimalus armsas Organicu salongis ise natuke savi mätsida. Kahju, et isetegijatest huvilisi nii vähe oli:(, aga meil oli vahva. Ja tegelt see ongi tõepoolest lihtne, isegi mu 5-ne poiss sai sellega vägagi edukalt hakkama.

Kõigepealt pidi seda savi pisut mätsima ja mõtlema, et mis temast üldse teha. Kui mõte jooksma hakkas, oli väga tore see töö.

Välja tulid vägagi erinevad asjad: kausidvaagnad:

korvikesed:

Peale natukest kuivamist pandi asjad ahju esimesse põletusse. Seejärel tuli minna glasuurima. See oli väheke keerulisem selles mõttes, et sellest glasuurist ei saanud üldse aru, kas või kui palju või mis värvi ta jääb, sest värvid tulevad välja alles peale põletamist. Eriti keeruline oli valge glasuuriga, teistel ikka paistis välja, kust tehtud on. Ja siis läksid nad uuesti põletamisele.

Siinkohal peaks olema valmis asjade pildid, aga ma ei ole veel kõiki asju kätte saanud, et pildistada.

Tordid

Saaremaal on juba mitut puhku käinud Maire Kondiitri Kiirabist ja õpetanud, et torditegu on imelihtne! Käisin ka mina tema koolitusel ja tõepoolest, tema käes tunduski see lihtne. Nu ja muidugi on vaja endal järgi proovida.

See on esimene, lihtsalt kodus prooviks tehtud. Kohupiimakreemi ja martsipaniga.   



Teise võtsin väheke suuremalt ette äia juubeliks. Tegemist klassikalise trühvlitordiga. Tordil on kujutatud ühe valla vappi, kust ta oma sünnipäeval pensionile jäi. Kaunistamisega aitas õppinud kokk:)

 Selle tegin lihtsalt üheks perekondlikuks lõunasöögiks. Ka kohupiimakreemi ja martsipaniga.

Ja lähiajal tuleb vist suurem torditegemine ette võtta, sest pojal on sünnipäev tulemas ja pidusid ikka mitu.