Jälle kingitused

Eelmise postituse kaelakee juurde kuulus ka selline siil-kilpkonn ehk nõelahoidja-loomake.

(Edit: idee on saadud siit)

Noorpaar saab kingituseks raha ja heade soovide põõsa, saaremaiselt kadakane.

Ehtelainel

Traati on mõnus väänata. Saab parasjagu ruttu valmis, nii kaua, kui Karl magab. Tundub, et suuremate asjade jaoks jääb püsivust väheks, sest näiteks maikuus alustatud pluus on siiani pooleli. Ma küll ei tea, kes need ehted kõik ära kannab, peab vist vähemalt ootama, kuni Karl sellest aest väljas on, et näppe igale poole taha tahab ajada.

Aga sellised asjad siis.

Komplektina kõrvarõngad:

ja käevõru:



Veel ühed sinistes toonides kõrvarõngad:
Ja valgetest mattidest pärlitest kõrvarõngad:


Kingitusena emale kaelakee pärlitest, isetehtud Fimo- ja paberpärlitest ning mõnest traadijubinast ja heegeldusest. Selle kee tegemiseks andis inspiratsiooni Rees.

Jälle kingitus

Seekord siis juubilar Laisikule tema uude koju pajalapid ja linik (või ka käterätik, kui soovid). Loodan, et sobivad. Ma olen vist liiga enesekriitiline, aga alati hakkan suure hurraaga tegema, poole tegemise peal mõtlen, et ei tea, kas sellele inimesele ikka meeldib see asi ja kas ta kasutab ja kas värv on õige jne jne. Nende pajalappidega ma päris 100% ise rahule ei jäänud, kuna mõni õmblus sai ikka kõver, aga lõpuks otsustasin siiski ära kinkida.

Ja selle pildi peal on näha Karlile heegeldatud mütsi. Vennas mul arvas, et see pole ikka õige mehe müts ja tundub, et Karl arvab üsna samamoodi, sest peas ei taha see hästi seista, paelad said ka natuke valesse kohta tehtud. Minu arvates rõõmus suvine müts.