Värvispekter

Nädala lõpp oli üsnagi tulemusrikas vaatamata Karli nohule ja kohati üle 38 C kerkinud palavikule. Lõpetasin 3 poolikut tööd viiest. Ühte veel ei näita, kuna on mõeldud sünnipäevakingituseks.
Märtsikuu värv on lilla. Lilla nagu lumest piiluvad krookuseõied. Ja valmis kohe 2 lillat eset.

Esimene on ikka päris lilla ja see oli juba pea värvispektri projekti alguses planeeritud. Heidest heegeldatud ja vanutatud kott. Järgnev tehniline info on rohkem endale meelespidamiseks. Heegeldatud 2-kordsete sammastega nr 3,5 heegelnõelaga kahekordsest heidest. Kulus peaaegu 2 tokki, väikesed nutsakud jäid järele. Enne vanutamist mõõtmed 47x34, pesumasinas käis läbi kõige pikema programmi 60 kraadi ja 800 pööretega ja vanus üsnagi pisikeseks. Aga kuna ta algul oli ikka päris suur, siis pole viga. Seekord vanus palju rohkem kui esimene kott, ilmselt siis ma ei julenud nii karmi programmi kohe kasutada. Lilled tulid väikese villanutsakuna pesumasinast välja.

Pilt enne pesumasinasse minekut:
Pesumasinast välja tulles olid mõõtmed 33x24, hea tihe ja tugev kott sai. Siin siis pärast pilt:

Selle koti tegin oma emale, kuna lilla on ta lemmikvärv. Nii jääb ka kõige keerulisem osa ehk voodri nikerdamine temale:) Ja muidugi võib oma maitse järgi kaunistada, need lilled läksid liiga nutsakuks pesumasinas, nii et tuleks midagi muud välja mõelda. Aga selline ta võiks valmiskujul välja näha:

Kuna teine kott tuli palju ilusam välja kui mu oma esimene kott, siis peaks vist endale ka veel ühe tegema. Kui leian Kuressaarest sobiva värvikombinatsiooniga heiet.

Teine lilla ese nii väga lilla ei ole. See on selline värv, mille kohta ei oska hästi öelda, kas ta on lilla või hoopis pruun. Ploomililla sobiks võib-olla kõige paremini, kuid pildile on seda värvi veelgi raskem saada. Tegemist on minu esimese enda õmmeldud seelikuga. See tegemisetuhin tuli ootamatult, kuna nägin poes ilusat kangast ja mõtlesin, et tööl käivale naisele kuluks üks ilus seelik ära. Üsna algusest lõpuni on enda tehtud, vaid värvli külgeõmblemise usaldasin kogenumale õmblejale. Ise olen rahul. Lõige ajakirja Käsitöö 2007. a. suvenumbrist. Pildilt muidugi kahjuks hästi aru ei saa tegumoest, aga kahjuks Karl ei oska veel ise pildistada ja kedagi teist pole päevaajal võtta. Võib-olla kunagi hiljem saab seljas pildi ka.

Uus tehnika ja taaskasutus

Käsitöö osas on see kuu olnud suhteliselt vaikne. Olen nokitsenud ühe ja teise asja kallal, valmis aga midagi õieti pole saanud ja suurt indu ning inspiratsiooni ka pole olnud.

Järjekordsel saarlaste isetegijate kohtumisel sai Sirtsuki õpetuste järgi elus esimest korda proovitud paeltikandit teha. Pole seal midagi hirmkeerulist ja tulemus jääb väga kaunis. Minu proovilapikesest sai ämmale sünnipäeva kaart.

Valmis sai ka üks taaskasutatud materjalidest valmistatud sünnipäevakingitus meie kõige rohelisemale, Unistajale. Tegemist siis kilekottidest lõigatud ribadest heegeldatud vaibakesega. Heegeldades tundus see üsna karm ja torkiv olevat, aga palja jala all tundus päris pehme ja mõnus. Loodetavasti leiab ta endale Unistaja elamises koha ja kui mitte, siis vähemalt pole materjalist kahju:)

Tegelikult õmblesin ka pojale uue fliisjakikese, aga sellest pilti pole hetkel. Ja pooleli on koguni 5 erinevat asja- nii heegeldatud, kootud kui õmmeldud asja. Küll ma olen korraga palju ette võtnud! Need asjad tuleb aga võimalikult kiiresti valmis saada, sest varsti jääb käsitööks aega suht napilt.