Pole ammu pärlikarbilt tolmu pühkinud, kuna Karl päeval ei maga ja kui varrastega või heegelnõelaga veel saab tema kõrvalt krõbistada, siis võite isegi arvata, mida pea kolmene sellistest mõnusatest vidinatest nagu pärlid arvab.
Nüüd aga oli vaja ühele heale inimesele kingitust ning nii ma siis ohverdasin ühe pärlikarbikese nii kauaks Karlile mängimiseks, et ta lubaks mul teisega mängida. Valmis selline käeketikene, mis läks kaugele Inglismaale kallile vennanaisele. 
Lõpuks sain valmis ka pärliussid. Pärlite niidile ajamist alustasin vist enne jõule juba. Alguses mõtlesin teha jälle pika ussi, aga vaatasin, et see oleks lühemana isegi ilusam, seega siis tegin 2 lühikest, et mitte suurt tööd raisku lasta minna. Ja kuna nad lihtsalt ussina natuke ikkagi igavad tundusid, siis tegin ripatsid juurde. Mõlemad ripatsid on eemaldatavad, nii saab usse ka niisama kanda. Esimene pärliuss: 
Ja ripats lähemalt:
Teisele tegin komplektiks juurde kõrvakad ka ja esimest korda proovisin korallimoodi asjandusi teha.
Ripats lähemalt:
Ja kõrvarõngad lähemalt:
Olen mõlema pärliussiga väga rahul. Kui nüüd oleks ainult kusagil kanda seda uhket komplekti, teine kee läheb ilmselt kingituseks.
Ja ripats lähemalt:Teisele tegin komplektiks juurde kõrvakad ka ja esimest korda proovisin korallimoodi asjandusi teha.
Ripats lähemalt: Ja kõrvarõngad lähemalt:Olen mõlema pärliussiga väga rahul. Kui nüüd oleks ainult kusagil kanda seda uhket komplekti, teine kee läheb ilmselt kingituseks. 