Advendikalender

Ma olen juba mitu aastat mõelnud ise advendikalendrit teha, kuid lõpuks panevad lapsed ikka sussid välja. Seekord olin just "sobivalt" enne jõulukuu algust kodus angiinis ja kui enesetunne oli piisavalt hea, et mitte teki all olla, siis tuli tahtmine natuke nokitseda.

Kuna kodust välja ei saanud, tuli läbi ajada kodus leiduvate materjalidega. Mingisugust sokkidega varianti olen kunagi vist netist näinud ja idee kõrva taha pannud.  

Tundub, et eelmisel aastal vist on see ka mõttes mõlkunud, sest leidsin mõningad kokkukogutud üksikud ja väikeste aukudega sokid, tuhnisin veel kappidest juurde ja saingi 24 kokku (mõned kindad läksid ka loosi). Siis hakkasin nuputama, kuidas neid üles riputada. Üks idee oli pesulõksudega, aga puidust lõkse ei olnud piisavalt kodus ja kuna ainus sobilik nöör ripub laste toas sooja seina juures, siis see poleks vist head idee olnud. Siis leidsin jõululiniku. Aga kuidas sokid sinna külge saada? Esimene mõte oli, et õmblen natukese lõngaga, aga siis mõtlesin, et hea oleks need sokid ka järjest ära võtta, siis näeb, kuidas jõulud lähemale tulevad. Hakkasin siis mööda maja haaknõelu taga otsima. Ja kui ka tagavara helkuritelt olid need eemaldatud, sain vajaliku arvu kokku. Numbrid veel juurde kirjutada, sokid koos numbritega linikule kinnitada ja linik knopkadega seinale.

 

Laste üllatus ja rõõm oli suur, kui nad lasteaiast tulid. 

Ehtehoidjad

Ema sünnipäevakingiks valmisid mõned ehtehoidjad.

Kõigepealt ehtekarbike. Proovisin seekord teha ka lahtreid sisse, et need kaelakeed seal nii sassi ei läheks. Hirmus nikerdamine oli nende lahtrite tegemine, umbes poole tegemise peal muidugi tuli mõte, kuidas lihtsamalt oleks saanud:) Kinnitus kummipaelaga, katteks vanad lõikelehed. Karbike osaleb ka Isetegijate koostegemises

Pealtvaade:

Seestvaade:

Lisaks tegin ka kõrvarõngaste hoidja, neid on tal üksjagu kogunenud.

Ja sinna juurde lihtsad kõrvarõngad, mida ta soovis ühe kaelakee juurde.

Kell ja mõned ehted

Sõber tellis oma naisele "sünnipäevakingiks" käekella. Koos valisime kellatooriku ja helmed välja, lõplik disain jäi minu otsustada. Teisele inimesele on ikka päris raske teha, aga kuuldavasti jäid nii tellija kui omanik rahule. Helmed oleksid võinud pisut väiksemad olla sellise asja jaoks, aga tellides ei saa ju pildilt täpselt aru. Ja kinnise valisin sellepärast sellise, et oleks kindel, et tulevasele omanikule ikka kenasti ümber käe sobiks.

Kui juba kella jaoks tellimiseks läks, võtsin endale samasuguse punase segu, mille tegin kõrvarõngad:

ja eelpainutatud traadil käevõru:

Kutsed

Kui varasemalt sai Karli sünnipäevale kutsutud vaid enda sõbrad ja muidugi vanaemad-vanaisad-onud ning lasteaeda kommi viidud, siis sel aastal, peale mitmete sõprade sünnipäevapeol käimist, polnud enam pääsu tema OMA peo korraldamisest koos OMA sõpradega. Olen sattunud mõne välismaise blogi peale, kus lapse sünnipäeva korraldamine on ikka vägev üritus, kus kõik, alates kutsetest ja lõpetades nänniga, mis külalistele jagatakse, toitudest-jookidest rääkimata, on ühes teemas ja viimase peal välja mõeldud. Karl on aasta jooksul käinud sünnipäevadel ka erinevates kohtades: sõbra pool kodus, veekeskuses, mängutoas ja kohalikus kultuurimajas, kus lastel on ruumi joosta ja möllata. Meil on loota, et kevadisel ajal mai keskpaiku on ilm piisavalt ilus, et võiks väliürituse peale mõelda, sest toas on ruumi vähe ja 10+ last toas võib lausa ohtlik olla. Ja midagi peab ikka lastega tegema ka, et nad lihtsalt niisama ei möllaks. Mõtlesime siis mitmepeale, et võiks olla väike aardejaht, kuna nad lasteaias olid just teinud ja hirmsasti meeldis neile. Kuna aardejaht seostub piraatidega, siis mõtlesimegi, et võiks piraaditeemaline pidu olla. Karli poolt tuli idee, et võiks koos silmaklapid meisterdada, mulle jäi silma üks vahva kõrteidee ja tordi jaoks on ka idee, iseasi, kas see teostub:) Ja siis tuli juba kutsed ka vastavateemalised teha. Mina lõikasin ja voltisin, Karl kleepis ja kirjutas nimed peale, ise nimekirjas näpuga järge ajades:) Ja sellised need said:

Mõned kingitused

Mehe õetütrele kudusin 1. sünnipäevaks puuvillase kleidikese. Olen juba ammu neid imetlenud, aga pole nagu põhjust olnud kududa. Nüüd siis võtsin kätte. Õpetuse leidsin GarnStudio lehelt. See kudumine võttis ikka tublisti aega. Lõpuks, et ikka õigeks ajaks valmis jõuda, kudusin juba igal pool. Aga valmis ma ta sain, täpselt õigel päeval, et saaks ise üle anda.

Kleidi juurde kuulus ka peapaelake:

 Alumise ääre muster:

 Peapaelake lillega:

 Kleit oli väikesele neiule natuke suur, aga ehk suviseks "kleidihooajaks" on täpselt paras.

 Ja väikese neiu ema sai sünnipäevakingiks satsisalli, minu esimese. Aga arumaisaanud: ema tegi ühe õhtu- ja hommikupooliku jooksul valmis 2 tükki, mul läks ühelegi palju kauem aega. Salliga poseerib Karl.

Karbivalmistamise õpituba

Ema käis mulle peale, et ma talle ka ikka karbi valmistamist õpetaks. Et tal üksi igav ei oleks, kutsus mõned sõbrannad kampa ja nii saigi ühe külamajas väike õpituba läbi viidud. Kõik lõikasid ja liimisid usinalt, mitu liimipulka sai tühjaks, enne kui karbid valmis said.

Ja valmis said sellised karbid (foto karbi mõõtmetega, kuigi noored neiud lubasid neis kõrvarõngaid hoidma hakata).

Tegemise juures küll kurdeti, et on ikka nikerdamine, aga lõpptulemusega jäid kõik rahule. Rohelisega on minu tehtud. Kuna ma ise ei ole neid nii palju teinud, et une pealt oskaks, siis seekord otsustasin ise ka kaasa teha, et kõik vajalikud nüansid meelde tuleks. Ja ikka pidi peaaegu üks asi ära ununema:) Kodus vaatasin, et pisut igav ja panin väikese kaunistuse juurde.

Keraamika

Oli tore võimalus armsas Organicu salongis ise natuke savi mätsida. Kahju, et isetegijatest huvilisi nii vähe oli:(, aga meil oli vahva. Ja tegelt see ongi tõepoolest lihtne, isegi mu 5-ne poiss sai sellega vägagi edukalt hakkama.

Kõigepealt pidi seda savi pisut mätsima ja mõtlema, et mis temast üldse teha. Kui mõte jooksma hakkas, oli väga tore see töö.

Välja tulid vägagi erinevad asjad: kausidvaagnad:

korvikesed:

Peale natukest kuivamist pandi asjad ahju esimesse põletusse. Seejärel tuli minna glasuurima. See oli väheke keerulisem selles mõttes, et sellest glasuurist ei saanud üldse aru, kas või kui palju või mis värvi ta jääb, sest värvid tulevad välja alles peale põletamist. Eriti keeruline oli valge glasuuriga, teistel ikka paistis välja, kust tehtud on. Ja siis läksid nad uuesti põletamisele.

Siinkohal peaks olema valmis asjade pildid, aga ma ei ole veel kõiki asju kätte saanud, et pildistada.

Tordid

Saaremaal on juba mitut puhku käinud Maire Kondiitri Kiirabist ja õpetanud, et torditegu on imelihtne! Käisin ka mina tema koolitusel ja tõepoolest, tema käes tunduski see lihtne. Nu ja muidugi on vaja endal järgi proovida.

See on esimene, lihtsalt kodus prooviks tehtud. Kohupiimakreemi ja martsipaniga.   



Teise võtsin väheke suuremalt ette äia juubeliks. Tegemist klassikalise trühvlitordiga. Tordil on kujutatud ühe valla vappi, kust ta oma sünnipäeval pensionile jäi. Kaunistamisega aitas õppinud kokk:)

 Selle tegin lihtsalt üheks perekondlikuks lõunasöögiks. Ka kohupiimakreemi ja martsipaniga.

Ja lähiajal tuleb vist suurem torditegemine ette võtta, sest pojal on sünnipäev tulemas ja pidusid ikka mitu.

Magnetid ja mõned kaardid

Kunagi ammu-ammu käisime poistega külmkapimagnetite õpitoas, mida juhendas Sirtsuk. Poisid täitsa huviga liimisid: ja valmis said vahvad sõbrapäeva teemalised magnetid: Millegipärast me enda omadest eraldi pilti polegi teinud.

Aga muidugi tekitas see kaunite paberitega sehkendamine mul ka huvi ja läksin rüüstasin pisut Tiimari. Ja tegime veel magneteid. Ainus, mis pildile on sattunud, läks kingiks venna naisele:koos selle kaardikesega: Ja ühe kaardikese tegin veel:Ja muidugi oli mul koju tarvis veel ühe käsitööliigi materjale ja vahendeid:)

Kingitus kõige nooremale ehk ehin blogi võõraste sulgedega

Meil on sõpruskonnas heaks traditsiooniks saanud, et uusi liikmeid tervitatakse omavalmistatud kingitusega, kus kõik (peamiselt küll siiski naised) oma osa panustavad. Sannu sai uhke lapiteki, mida algul kasutasime vankris ja siiani kasutame teleka ees. Veel on tehtud kaltsuvaipa, sajajalgset, voodikarusselli pehmete loomakestega, taskutega seinavaipa ja viimati lihtsalt korvitäis erinevaid lapsele vajalikke asju.
Meie kõige värskema kodaniku kingituse kokkupanemise au jäi seekord mulle. Ma kunagi ammu pidasin plaani oma lastele teha üks pehme raamatuke lõbusate piltidega, aga mõttest kaugemale ei saanud. Nüüs siis tegi iga "leibkond" oma soovi ja fantaasia järgi ühe raamatulehe poole (leheks kasutatud Tiimari vildilehte), mulle jäi ka kokkupanemise rõõm.

Nuputasin siis ja vaatasin, et kaasi oleks ju ka raamatule vaja. Ok, peal võiks kindlasti olla nimi. Mis veel? Sünniaeg? Aga vaevalt see lapsukest ennast tulevikus väga huvitab. Auto, auto meeldiks kindlasti? (tegemist poisiga). Hakkasin juba tegema, kui abikaasa arvas, et kuna tegemist meremehe lapsega, võiks hoopiski laev olla. Aga üks laevuke raamatus juba oli. Hmm, veel midagi mere ja laevadega sobivat? Ahaa, tulevasele kaptenile rooliratas! Sain siis kaaned valmis. Esikaas (see seal keskel peaks olema rooliratas:)):Tagakaas:

Lõpuks sain ka kõik lehed Eestimaa erinevatest nurkadest erinevaid teid pidi kätte ja panin raamatu kokku. Nüüd siis vahvatest lehtedest pildid.

Linnul on pesas munad ja mõmmikul käivad käpad näo eest lahti-kinni:Sellest nupukesest saab laulu lasta (oo, lastevanemate rõõm:)) ja paadil on krõbisevad purjed:Kingakestel saab krõpse avada ja sulgeda, akna ette saab kardinad tõmmata ja akna taga on pildid vahetatavad:Koer läheb kuuti ja nööpi saab kinni panna-lahti teha:Armas roosa põssa ja pehme lambake: Õunapuu ja vormel:Raamat küljelt:Kuna raamat läks üsna paksuks, siis tegin sulgemiseks ka krõpsuga ribakese:

Ja pühapäeval sai raamat noormehele üle antud. Ta ise sellest suuremat veel välja ei teinud (alles 2-kuune) ju: Aga emmele tundus küll meeldivat, eks ta siis mängib sellega nii kaua ise, kuni noorhärra piisavalt huvi tundma hakkab:) Minu arust sai ka väga vahva raamat!

Mõned karbid

Tegin mõned karbid. Ühe Karlile, ta ise kangesti tahtis teha. Valis välja paberi, paela ja nööbi ning liimis usinalt. Teise tegin Karli sõbrannale sünnipäevakingituseks. Karl osales disainimises. Hiljem lisasin veel ühe lõbusa kleepsu, et natuke lapselikum oleks, aga pilti ei viitsinud enam teha. Ja sisu on tehtud Karli ja Sannu poolt: Karli poolt käevõru ja Sannu poolt kaelavõru.