Ma ei tea, mis minuga juhtunud on. Varem käisin enamasti koguaeg ühe kotiga, nüüd aga on juba mitu käetkotti olemas ja oli vaja veel 2 juurde teha. Mõlemad kotid on täiesti minu enda kokku nikerdatud.
Esimene neist on põhiosas kootud, isegi lukuga voodri õmlesin sisse ja puha (oi ma mässasin sellega, pole eriti osav õmbleja). Peal olevat....emmm, kaunistust nimetatakse freeformiks ehk eesti keeli vabaheegelduseks, mis tähendab, et heegeldada võib ükskõik millega, ükskõik kuidas, ükskõik kuhu, ükskõik mis pidi. Väga sobiv näiteks algajale heegeldajale. Koti kinnis on veel puudu, pole aega olnud teha.
Teise koti tegin lihtsalt sellepärast, et seelikuõmblemisest jäid just sobivad riidetükid alles (seeliku õmbles muidugi ema), mis ma siis peaaegu kõik ära kasutasin. Selline pisem pidulikum kotike, millega ma ilmselt reedel teatrisse lähen.
Ja viimane nikerdis ei ole muidugi enam kott, vaid võiks öelda, et randmesoojendaja või siis ka käevõru või siis 2 ühes. Tegin selle ajal, kui üritasin Karli magama panna, mis tähendab, et ta ei jäänud just ruttu magama.
No comments:
Post a Comment