Saabusid ka lääneosariikidesse külmemad ilmad ja kummikutega on natuke jahe väljas jalutada. Tuli siis emmel oma vähesed sokikudumisoskused proovile panna ja lapsele villased sokid kududa. Natuke suured ja mitte just kõige õigemad nad tulid, aga asja ajavad ära. Vanaema lubas talveks paremad ja soojemad teha. Paljaste kätega hakkas ka pisut jahe, seega tuli kindad ka teha. Teine vanaema küll kudus peened sõrmikud, aga neid ei saanud Karlile kättegi. Emme siis kudus oma elu esimese kindapaari, häbi tunnistada. Kunagi koolis kudusin ühe kinda, sest kuigi see oleks pidanud endale kätte sobima, oli ta umbes sama suur, kui Karli omad praegu ja isu teist teha polnud, kuigi olid mustrilised ja puha. Emme kootud labakindad läksid küll Karlile kätte, kuid esimesel korral vist 5 sekundiks, teisel korral juba 5 minutiks, ehk kui tõelised talved tulevad, siis seisavad kindad ka lapsel käes. Ja vanaema lubas talveks paksemad kududa, kui emmest asja pole. Kuigi tegelikult pole seal ju keerulist midagi:)
Lõng: Happy Wool
Vardad: 3,5 (oleks vist võinud natuke väiksemad olla)
Tegin ka rutuga ühed kõrvarõngad Fimo pärlitest, kuid neist praegu pilti pole. Samuti tegin ühe sünnipäevakingituse, kuid see ununes suures pakkimisehoos ära, ehk saan kunagi hiljem üle anda ja praegu ka seetõttu näitama ei hakka. Endiselt on pooleli hargipitsi tehnikas õlarätt, kuid lõng on otsakorral ja viimasest reast soomekeelsest õpetusest hästi läbi ei näri. Ei teagi, mis teha, Kuressaares ega Harrietis seda lõnga ei müüda ka (Fonty Angora imepehme lõng).
Mõtteid on veel palju-palju, talveks oleks veel varustust vaja nii endale kui Karlile, lisaks on jõulud tulemas. Ja aega on alati liiga vähe.
No comments:
Post a Comment