Jõulude ajal ostsin Karlile oma isikliku pehme paksu teki ja mõnusa padja. Ja sinna juurde muidugi tekikoti ja padjapüüri. Tükk aega otsisin, et sobivat suurust leida, kuid kodus selgus, et paki peal kirjas olevad mõõtmed ei vasta absoluutselt tegelikkusele, nii et tekikott on väike mis väike ja padjapüür liiga suur. Kuna mul ei õnnestunudki Kuressaarest sobivaid suuruseid leida, siis jäi üle ise õmmelda. Mõõtsin ja arvutasin, arvutasin ja mõõtsin ning ostsin riide ära. Välja lõikama hakates avastasin, et lina, tekikotti ja padjapüüri sealt ikka ei saa. Aga kuna ma selle riide viimse sentimeetrini ära ostsin, siis sellel polekski vahet olnud. Mis siis ikka, teen 2 padjapüüri ja 1 tekikoti, mõtlesin. Ja asusin uuesti mõõtma ja arvutama. Oleksin pidanud natuke rohkem asja juures mõtlema ka, sest lõpuks õnnestus mul nii lõigata, et pärast tuli tekikott keskelt kahest tükist kokku õmmelda. Õmblemine ei ole minu tugevaim külg:) Aga järgmiseks korraks tean, palju riiet vaja läheb ja kuidas lõikama peab. Ja ilusad (üsna roosad) unenäod tulevad loodevasti siiski.
Ja ühed kõrvarõngad valmisid ka Helmehaldja toorikule.
No comments:
Post a Comment