Muna õpetab kana

Sõbrapäeval käis meil külas minu nüüdseks ainus vanaema. Peale abikaasa surma eelmisel kevadel on ta üksildane, nagu ta ise nimetab, et see on lausa kosmiline üksindus tema ümber. Karl meeldib talle kangesti ja kuna Karl võõras kohas magada ei taha, siis me tema juurde hästi minna ei saa, nii et ta tuli siis meile külla. Vanaema oli pikka aega käsitöö õpetaja koolis ja nagu ta ise ütles, siis päris range. Ta koob ja õmbleb ja teeb kaltsuvaipu ja mida kõike. Kuid nüüd tuli ta jutuga, et tema nägi ilusat pontšot, õpetagu ma talle ka. No ja ma siis õpetasingi talle salomoni sõlme. Kummaline tunne on oma vanaemale midagi õpetada, pealegi veel käsitööõpetajale. Hakkama ta igal juhul sai sellega ja lubas pusima hakata, kui lõnga saab. Muuseas nii mõnestki tema õpilasest on samuti käsitööõpetajad saanud, üks neist on mullegi põhikoolis tunde andnud, teine on meie isetegijate saarlaste kokkutulekul õpetanud Tiia ja ka Pilvelammas Leena on tema õpilane. Kui see jutuks tuli, siis ta lubas meie järgmisele kohtumisele ka tulla oma endisi õpilasi vaatama.