Käisin minagi Kaarma koolis teiste isetegijatega proovimas pildiülekannet Fimole. Hämmastavalt lihtne tehnika, mille kasutamisvõimalused on ütleks et lõputud. Mõnedest valmistatud proovitöödest tegin valmis ehtekomplekti, teised veel ootavad järge. Millegipärast kui ma sellele tehnikale mõtlesin, tuli mulle kohe meelde sellised vanaaegse hõnguga pildid. Õnneks juhendajal olid mõned teistele jagamiseks, nii sattus üks ka minu ripatsile. Kõrvarõngastel olev muster on päris ajakirja reklaamisabast. Peab mainima, et prinditud piltidega oli märksa lihtsam teha, see paber tuli pärast iseenesest ära, kuid ajakirjast pärit pilte pidi veega maha nühkima. 
Veel valmisid ühed kõrvarõngad kolleegile sünnipäevaks. Järjekordselt pean tõdema, et teistele ehete valmistamine on üsna keeruline, küll ma sobrasin pärlite hulgas ja mitu ideed oli, aga alati tekkis kahtlus, et kas saajale ka ikka meeldiks ja ta kannaks. Ise jäin tulemusega rahule, ehk näen ka saajat neid kandmas. 
Pisikesed papud tulevasele piigale, kes peaks juba arstide arvutuste järgi olema sündinud, aga neid on teadagi oma ajaarvamine ja ise teab, millal tuleb. Kuna mul endal on ainult poisid, siis oli päris tore vahelduseks roosat teha. Kuigi paelad tegin ikka värvilised, et liiga roosamannaks ei läheks. Õpetuseks võtsin eeskuju "Suurest sokiraamatust", aga suures osas tegin ikka oma pea järgi. 
Pisemale pojale kudusin kampsuni. See öökullimuster on tulnud kusagilt netist, muus osas on kampsun tehtud pea ja proovimise järgi. Öökullid on poiste suured lemmikud.
Siin teeb poja modellinägu emmele: 
ja nüüd tõttab ise ennast peeglist vaatama: 
No comments:
Post a Comment