Jõulueelsed tegemised

Päris mitmel detsembrikuu päeval olid päkapikud ametis kaartide meisterdamisega, et headele inimestele jõulutervitusi saata. Küll oli lõikamist, kleepimist, värvimist, vahepeal tuli materjali ja töövahendeid juurde hankida. Kõige rohkem aega võttis aga heade soovide kirjutamine. Loodetavasti jõudsid kaardid tigupostiga kenasti õigeks ajaks postkastidesse jõulurõõmu tooma. Pildil on ka näha natuke samblikest tehtud jõulupärga.

Kingikotti meisterdasid päkapikud ka üht-teist. Näiteks selline nõelvilditud mummudest kee emale.

Siis mõned vilditud seebid, millest on ainult enne pilt kahjuks, sest nagu tavaks, läheb kingituste pakkimisega alati kiireks, nii et pilti ei jõudnud enam teha. See parempoolne kollaste täppidega läks untsu ka, täpid ei jäänud külge viltides. Aga muidu väga mõnus oli neid teha, seebivee sees sulistada. Karl oli ka õnnelik - lasti veega mängida nii kaua kõrval.
Ämma paki sees oli õmmeldud põll ja pajakindad, aga kuna need valmisid sõna otseses mõttes viimasel minutil (paelad õmblesin külge jõulukirikusse sõites:), siis nendest ka praegu pilti ei ole.

Ühel õhtul hakkasid pärlite järele näpud sügelema. Nii valmis mitu paari kõrvarõngaid, mille pildile püüdmine on aga paras katsumus. Minu vaieldamatud lemmikud on hetkel mati pinnaga klaashelmed, seetõttu sündisid lisaks nendele kõrvakatele veel erinevaid kombinatsioone.

Seoses pärlitega ootas jõuluajal mind postkastis väga tore kiri. Nimelt Helmehaldjas oli oma tellijate vahel välja loosinud kinkekaarte ja minagi olin üks neid õnnelikke:), kuigi ma kevadel vist ainult 2 korda tellisingi ja mul väga harva loosiga veab. Igal juhul väga meeldiv üllatus ja realiseerisin selle ka kohe ära. Või oligi see lihtsalt ostma meelitamiseks.

Pooleli on Karli kampsun (ei tulnud päris paraja suurusega ja hetkel pole tahtmist tükke kokku õmmelda), endale boolero ja üks juba üsna pikaajaline sünnipäevaprojekt. Lähiplaanis on müts ja sall endale ning ka viltimisega lähemat tutvust teha veel, see tundub väga põnev olevat.