Esitlen suure uhkusega oma esimest kootud pitsilist õlarätti! See oli üks minu uusaastalubadustest, et ma selle suure töö ette võtan. Lõnga ostsin enne jõule juba ja tükk aega kaalusin, kas mustriks tuleb Pääsusaba või North Roe. Otsustasin viimase kasuks ja kuduma asusin vist jaanuaris. Tegelikult läks kudumine üle ootuste kiiresti, kuna muster oli isegi minusuguse jaoks piisavalt lihtne ning jäi ruttu pähe. Ja nii ta ridahaaval kududes valmis sai (ka öösel sai kootud, kui Sander ei suvatsenud magada). Ja seda juba mõnda aega tagasi tegelikult. Viimistlemiseni jõudsin lõpuks nüüd, kuna otsustasin ta emale kinkida. See on tema lemmikvärvides. Seda venitamist tegin ma ka esimest korda ja natuke pelgasin, et kus ja kuidas. Pole ju nii suurt vaba pinda, kuhu nõelu saab vabalt torkida, ilma et need kellelegi ette jääksid. Siiski vallutasin mõneks ajaks kassilt voodi ja vormi ta sai:)
Siin rätik kuivab:
Ja õues toolil: 
Mustrit ka natuke lähemalt alt äärest:
Püüdsin Karli modelliks meelitada, aga ta ei saanud hästi aru, mida temalt taheti:
Infoks:
Vardad: nr 5 ringvardad
Lõng: Raasiku villane (oli vist 270-grammine viht, aga tegelikult jäi mul üks mustrikord lõpust kudumata, kuna lõng sai otsa). Tegelik värv on natuke tumedam ja sügavam, kui õues tehtud piltidel. Ehk õnnestub ka ema pildi peale meelitada ja saab parema pildi.
Lõng: Raasiku villane (oli vist 270-grammine viht, aga tegelikult jäi mul üks mustrikord lõpust kudumata, kuna lõng sai otsa). Tegelik värv on natuke tumedam ja sügavam, kui õues tehtud piltidel. Ehk õnnestub ka ema pildi peale meelitada ja saab parema pildi.
Aga ma olen sellest rätikust vaimustuses! Nii et pean endale ka kuduma. Kunagi...
No comments:
Post a Comment