Hubane kodu - juuni

Ühel õhtul süüa tehes vihastasin järjekordselt, kui üritasin riiulilt vajalikku maitseainekotikest üles leida, ilma et ülejäänud maha pudiseks. Olukord enne: Vihmasel pühapäeva hommikupoolikul tuli meelde, et mul on jõuludest (!) saadik ootamas üks mandariinikast, mis ootas just seda tööd kapiotsas. Selline nägi ta välja enne: Võtsin siis mõttel sabast ja hakkasin pihta. Kuna muud materjali kodus käepärast ei olnud, siis otsustasin karbi katta riidega. Peale natukest mõõtmist ja lõikamist ning suurt liimimist (see inimene oli ikka geniaalne, kes liimipüstoli välja mõtles!) sai karbike sellise näo: Piisavalt suur ja ilus, et minu riiulil peesitada ja maitseainepakikesi hoida (vihmaselt pimeda ilmaga ei saanud eriti head pilti kahjuks).Juunikuu lisatööna esitlen nõelapadjakesi. Alusteks on joogijogurti pudelipõhjad, mida meie kodus päris palju leidub, sisuks vatiinijäägid, peal riidejäägid natukese kaunistusega.

Hubane kodu - mai

Oh ja ah, aga käsitöö jaoks kahjuks aega pole. Hea, et see projekt vähemalt korra kuuski sunnib end kokku võtma ja midagigi nokitsema.

Selle kuu töö inspiratsioon tuli selliset olukorrast, minu käsitöö vahendite hoiukoht senini:

Lisaks veel kapi peal laiali üht-teist.

Õmblesin siis vanaemalt päritud õmblusmasinaga vanaemast jäänud kardinast ja tema kodukitlist riidekapi külge käsitöövahendite hoidiku. Kusjuures asju ära pannes avastasin, et mõnda heegelnõela suurust oli mul isegi mitu, see on see, kui ülevaade asjadest puudub. Aga nüüd on nad kenasti oma pesades, natuke ruumi jäi ka uute taskute tegemiseks. Ehk korralik hoiukoht tekitab ka motivatsiooni asjad oma kohtadele alati panna:)

Hubase kodu munadepühade eri

Aprillikuus on teadupärast lihavõttepühad. Ja siis on ju tore oma kodu ehtida ja tähistada nende pühadega kevade tulekut. Sest lõpuks ometi on see kevad nüüd käes.
Minu hubase kodu aprillikuu põhitööks on pühadeks kaunistus akna ette. Valmistatud kodus leiduvatest materjalidest: munakarpidest (lapsed aitasid lõigata ja värvida), pärlitest, litritest, sulgedest ja paelast. Akna ees näeb välja nii:

Ja natuke lähemalt nii:

Kuna emme juba munakarpe lõikas, siis tahtsid lapsed ka. Vanem lõikas restiosast ja noorem tükeldas pärast kaane. Ja vanem poiss tegi täitsa ise valmis (isegi ajas paela otsa nõela abil) oma toa akna ette mitu sellist kaunistust:Paar nädalat tagasi panin natuke muruseemneid maha. Oleks vist pidanud rohkem neid panema, kuidagi hõre sai see muru:)

Täna hommikul sai siis mune väritud. Emme-issi traditsiooniliste sibulakoortega, lapsed pintslite ja värvidega. Kaunist kollasest munakarbist tegin aprillikuu teise lisatööna munapärja:

Hubane kodu - märts

Hubase kodu projekti märtsitööks on väike ja lihtne tegemine, kuna igasugu haiguste ja sõitmiste tõttu rohkemaks aega ega jaksu polnudki.

Tegemist on siis ühe karbi nn tuunimisega. Selles kunagises spordijalanõude karbis hoiame oma kõiksugu arstirohu tagavarasid ja muid vajalikke meditsiinivahendeid, väikeste lastega peres on ikka vaja kraadiklaasi, palavikusiirupit, sinepiplaastreid ja tavalisi plaastreid, emmele-issile vahel peavalurohtu ka. Kõik need asjad olid kenasti kapi otsas sellise karbi sees: Mõtlesin aga, et see karp võiks natuke viisakam välja näha. Võtsin tapeediülejäägi, mõõtsin, lõikasin, kleepisin ja peale joonistasin ka, et oleks üheselt arusaadav, mis karbiga tegu. Tegelikult peaks veel peale kirjutama "RAVUMID", aga ei leidnud sel hetkel ühtegi töötavat markerit. Aga selline ta siis välja näeb nüüd.

Sõbrapäeva tagasihoidlik kaunistus

Üldiselt poes jätab mind igasugune tähtpäevade tilu-lilu külmaks, kuid jõuluks saab ikka ise kodukaunistamiseks üht-teist tehtud. Paberist lõigatud lumehelbed olid siiani aknale kleebitud. Üks päev nägin Dottie Angel´i blogis imearmast südamlikku kaunistust ja mõtlesin, et sõbrapäeva puhul võiks ju endalegi teha. Nii kaunis ja romantiline ta just ei tulnud, kuid aega võttis tegemine vähe ja natuke meeleolu ikka loovad. Eriti armsasti hõljusid nad õhtul küünlaleegi soojuses. Et väga naiselikuks ja romantiliseks kätte ära ei läheks, tegin mõned kevadeootuse kellukesed ka sisse.
Natuke lähemalt näevad välja sellised:Punased jupikesed on jõuluks saadud kinkekoti nimekaardist lõigatud. Ja et keegi ei arvaks, et ma väärtuslikke raamatuid lõun, siis ülejäänud paber on pärit sellisest raamatust:
Taolist lõikamismaterjali on mul veel, kuna sorteerisin vanaemast-vanaisast jäänud raamatuid, millest u poolte kohta arvati ka kohalikus raamatukogus, et neil endilgi sellist tulehakatust küll:) Tegemist siis peamiselt sõbralike liiduvabariikide kolhoositööd ülistavad romaanid.
Selle töö esitan ka Hubase kodu veebruari lisatööna.

Hubane kodu - veebruar

Veebruarikuu tööks on kardin köögi akna ette. Kuna me elame sellises kohas, kus maja akendest peale kitsede, jäneste ja linnukeste keegi sisse vaatama ei kipu, siis ega tegelikult poleks kardinaid üldse vajagi. Aga hubasema tunde pärast peaks ikka midagi olema. Leidsin kappe sorteerides vanaemast jäänud tüllkardinaid, kohe hulgem. Mulle tegelikult väga tüllkardinad ei sümpatiseeri ja esimese mõttena oli, et köögiakna ees võiks olla heegeldatud kardin. Otsisin mustreid isegi, aga tehes eelmisel kuul neid väikseid kardinakesi, siis mõtlesin, et nii suure töö jaoks mul vähemalt hetkel napib eelkõige aega, aga võib-olla ka kannatust. Siis tuli meelde üks pilt imekaunist raamatust "Lapitöö Eesti kodus". See Marja Matiiseni kardin oli küll õmmeldud vist broderiipitsi tükkidest (raamat on ema käes, nii et järgi vaadata ei saanud), aga sealt tuli idee, et sama võiks teha ka tülliga, kuna see ju ei hargne. Lõikasin siis mõnedest kardinatest tükikesi ja asusin kokku õmblema. Mõni värviline tükk oleks ka ära kulunud sisse, oleks natuke erksamaks teinud, aga sellist mul kodus polnud ja ostma ka ei hakanud. Mees küll vahepeal uuris, et mida ma ometi teen, kas niisama ei oleks saanud kardinat akna ette riputada. Aga ei, oli vaja need tükkidest lõigata ja uuesti kokku õmmelda, sidudes pärast kümnete kaupa niidiotsi. Töö käigus tundus, et see hakkab igatpidi kiiva kiskuma, aga kui lõpuks valmis sai ja triigituna akna ette riputasin, siis olin endaga päris rahul. Tuli välja just selline, nagu ma ette kujutasin, mis minu tööde puhul alati just nii ei ole. Muidugi kui mõni suurema õmblemiskogemusega inimene seda lähemalt uuriks, siis võiksin ma küll silmad peast häbeneda:) Pildistada oli seda ka hirmus keeruline, kuna vastu valgust ju ei saa. Aga selline ta siis tuli.

Üks pilt päevavalguses: Natuke lähemalt:

Üks pilt pimedas:

Ja üks pilt ka välguga:

Tegelt mõtlesin, et ühtlasi võiks ka kardinapuu välja vahetada, mis ilmselt on mu vanaisa kätetöö veel, aga ei tulnud veel seda õiget mõtet, milline see peaks olema. Las olla siis ajutiselt veel vana:)

Ehteid ja kudumeid

Käisin minagi Kaarma koolis teiste isetegijatega proovimas pildiülekannet Fimole. Hämmastavalt lihtne tehnika, mille kasutamisvõimalused on ütleks et lõputud. Mõnedest valmistatud proovitöödest tegin valmis ehtekomplekti, teised veel ootavad järge. Millegipärast kui ma sellele tehnikale mõtlesin, tuli mulle kohe meelde sellised vanaaegse hõnguga pildid. Õnneks juhendajal olid mõned teistele jagamiseks, nii sattus üks ka minu ripatsile. Kõrvarõngastel olev muster on päris ajakirja reklaamisabast. Peab mainima, et prinditud piltidega oli märksa lihtsam teha, see paber tuli pärast iseenesest ära, kuid ajakirjast pärit pilte pidi veega maha nühkima.

Veel valmisid ühed kõrvarõngad kolleegile sünnipäevaks. Järjekordselt pean tõdema, et teistele ehete valmistamine on üsna keeruline, küll ma sobrasin pärlite hulgas ja mitu ideed oli, aga alati tekkis kahtlus, et kas saajale ka ikka meeldiks ja ta kannaks. Ise jäin tulemusega rahule, ehk näen ka saajat neid kandmas.

Pisikesed papud tulevasele piigale, kes peaks juba arstide arvutuste järgi olema sündinud, aga neid on teadagi oma ajaarvamine ja ise teab, millal tuleb. Kuna mul endal on ainult poisid, siis oli päris tore vahelduseks roosat teha. Kuigi paelad tegin ikka värvilised, et liiga roosamannaks ei läheks. Õpetuseks võtsin eeskuju "Suurest sokiraamatust", aga suures osas tegin ikka oma pea järgi.

Pisemale pojale kudusin kampsuni. See öökullimuster on tulnud kusagilt netist, muus osas on kampsun tehtud pea ja proovimise järgi. Öökullid on poiste suured lemmikud.

Siin teeb poja modellinägu emmele:

ja nüüd tõttab ise ennast peeglist vaatama:

Eelmise aasta võlad

Möödunud aastast on näitamata mõned tegemised. Näiteks saime mitme peale poiste tuppa üles pandud kardinad: meie emaga õmblesime ja issi pani seina kardinapuud. Kui muidu me kodus kardinaid praktiliselt vaja poleks, siis pisikeste põnnide toas on vaja ja üsna pakse, et päikesejänkud hommikul und liiga vara ära ei ajaks või päeval unematit ära ei hirmutaks. Kui Kuressaare kangadzungel suve lõpus kolima hakkas, siis oli neil suur allahindlus ja sealt see kangas mulle silma jäi. Tegemist on vist midagi mööbliriide taolisega. Ja lähemalt on muster selline:Just poiste tuppa sobilik, Karl ise valis selle värviga poole, teiselt poolt on kangas oranžikas.

Veel valmisid ehteid.

Eelpainutatud traadi abil:Ja niisama:

Hubane kodu - jaanuar

Võtan osa sellisest Isetegija koostegemise projektist nagu Hubane kodu. Selle raames tuleb iga kuu meisterdada midagi oma kodu jaoks. Kaalusin pikalt, kas ma ikka liitun selle projektiga, kuna viimasel ajal käsitöö jaoks napib aega, aga kuna oma kodu jaoks tahaks teha palju, siis otsustasin osa võtta.

Jaanuarikuu põhitööna valmisid heegeldatud kardinad minu köögikummuti ustele. Kummut nägi enne välja selline:Aknake oli selline:

Ja siis valmisid kardina jupid: Ja nüüd näeb kummut välja selline: Ja aknake selline:

Muster on võetud siit. Heegeldatud suvalisest heegelniidist, mis päris vist Selverist. Ilusamaid pilte sellisel pimedal ajal saada on võimatu.

Lisaks kardinatele heegeldasin ka kolmele titetoidupurgile pitsid ümber. See mõte on mul kaua aega kummitanud, ei mäletagi, kus ma taolisi nägin. Kuna projekti raames ühte tehnikat 2 kuud järjest kasutada ei või, siis esitan need jaanuari lisatööna. Välguga pildistades näevad küünlaalused välja nii:

Ja pimedas nii:
Heegeldatud samast heegelniidist täiesti oma pea järgi, nii kuidas tuli.

Padjapüür

See oli vast millalgi suvel, kui ma Sandrile padja ostsin ja ühe (natuke suure) padjapüüri, kuna sobivas mõõdus neid millegipärast ei pakutud. Ja ilmselt niikaua on olnud ka plaan vähemalt 1 padjapüür juurde õmmelda. See ju hea lihtne asi, aga aega võttis vaat kui kaua. Lõpuks otsisin Karli voodipesu tegemisest järgi jäänud riidejupid üles, võtsin padja mõõdud, tuletasin Karli padjapüüril järgi meelde, kuidas need õmblused käisidki ja asusin õmblema. Kokku võttis asja tegemine siis u pool tundi vist. Väikesed abilised aitasid Singerit vändata:)

Siin siis Sannu uus padjapüür:

Eelmise aasta viimased

Näitan veel eelmisel aastal tehtud asju. Need käevõrud ja järjehoidjad läksid kohalikule jõululaadale, et lasteaia jaoks raha koguda. Seekord mulle ühtegi asja tagasi ei antud, ju siis leidsid omaniku.

Selle sallikese heegeldasin aasta viimasel päeval Isetegijate jõulupeo kingikotti:

Tegelikult on näitamata ka vähemalt 1 kaelakee ja kõrvakate komplekt, tuleb mulle praegu meelde. Kunagi edaspidi siis:)

Minu soktoober

Isetegijate projekti '> raames valmisid kahed sokid kahele väiksele mehele. Täiesti tavalised ja täiesti ühtemoodi, peakski midagi peale tegema, et vahet teha neil. Mõtlesin, et olen tubli ja teen ka endale ühed, seekord prooviks seda ninast alustamist, aga oktoober vist saab enne otsa.

Siin blogis on juba nii kaua vaikus olnud, peaaegu, et võiks uue aasta kokkuvõtte teha. Ma ikka teen käsitööd ka, ausalt. Kuigi jah, tuleb tunnistada, et peale tööle naasmist on seda näputööd ikka väheks jäänud. Muud olulisemat on teha ja aega ka pole. Kevadest sügiseni on vaja õues mütata, nii ei jää varraste-lõngade jaoks aega. Ja üksvahe polnudki isegi suurt tahtmist midagi teha, õigemini tahtmist isegi olnuks, aga tegudeni ei jõudnud, pealehakkamist ei olnud.
Aga siis minu tegemistest.

Viimati valmis kott: See on tehtud Isetegijate projekti raames

Kasutatud teisel ringil puuvillast kampsunit. Sees vooder ka. Kott seestpoolt:

Üks pikaajalisem projekt, mida tegelikult sai alustatud juba vist 2008 suvel. Aga varukas ei tulnud esialgu välja ja kuidagi oli pooleli jäänud. Sel aastal lõpetasin ära. Siis üks väike kevadine heegeldus, kuigi tuleb tunnistada, et mehed eelistavad juba nokamütse.Emale emadepäevaks käterätid pitsidega (käterätid leidsin oma kapist vanaema tagavaradest):Poiste toa lampi sai pisut lastepärasemaks tehtud. Lambikuppel enne:
Lambikuppel pärast:

Ämmale pesulõksukott, tehtud noorema poisi väikeseks jäänud bodist:

Sall heegelhargil vennanaisele:Mõningaid ehteid olen teinud. Kõrvakaid: Kee: Komplekt:

Viimased on minu arvates minu kõige KAUNIMAD ja PIDULIKUMAD ehted üldse.

Minu esimene tellimustöö, pärliuss tädi naabrile, kes tahtis seda, kui nägi tädi oma:

Praegu vist kõik. Paar asja on veel, aga viimistlemata ja pildistamata. Nüüd on pikad pimedad õhtud ees, ehk jääb ka rohkem aega näputööle. Sokilõng on ostetud, sest kohe hakkab projekt'>