Kes palju teeb, see palju jõuab

Neti- ja Karlivaba aega olen sisustanud peamiselt lugemise ja käsitööga. Mitusada meetrit lõnga olen läbi näppude lasknud.

Talve saabumise puhul on valminud müts Karlile:

Komplekti kuuluvad ka kindad, soojemad ja suuremad kui eelmised. Need isegi seisavad käes, kas sellepärast, et Karl on loobunud nende vastu võitlemisest või on ta aru saanud, et neid on külma ilmaga ikkagi vaja.

Samuti müts inimesele, kes on sunnitud krõbedas külmas väljas olema. Kuigi ma ei tahaks mõne mutikese nahas olla, kui selline metsavahel vastu tuleb:
Eeskuju võtsin siit

Lisaks avastasin, et ma oskan õmmelda ka, vähemalt väikseid asju. Puhtalt vajadusest tuli õmmelda Karlile hommikumantel, sest peale sauna on teda väga tüütu riidesse panna ja kuna Kuressaarest lihtsalt ei leia talle sobivat, siis tuli ise teha. Karl sai kohe aru, milleks seda riideeset kasutatakse ja hakkas uksest välja sauna minema, kui ma seda talle esimest korda selga proovisin. Õmblusmasina alt tuli Karlile veel dressipluus, aga seda ta ei tahtnud pildi tegemiseks selga panna enam.

Endale tegin ka üle pika aja midagi, valmis sai juba kevadel alustatud heidekott. Koti enese heegeldamine käis ruttu, siis aga läks tükk aega, kuni ma selle vanutamiseni jõudsin ja siis veel tikkisin ning kõige rohkem läks aega voodri nikerdamise peale.

Kott enne vanutamist:Peale vanutamist ja tikkimist:

Lõngajääkidest valmis kiiresti väike salomoni sallike:

Ja siin on eelmises postituses mainitud Fimost ehtekomplekt:

Pooleli on kampsun Karlile ja üks kingitus, mida seekord hakkasin tegema varakult, et ikka valmis jõuaks õigeks ajaks. Ja jõulude peale peaks ka vist mõtlema hakkama...