Kuigi sel aastal oli mul käsitööks vähem aega, kui nt eelmisel, siis tänavuste päkapikkude kingikotti on jõudnud kõige rohkem mu enda meisterdatud asju. Loodetavasti meeldivad need kingisaajatele.
Kõigepealt valmis Salomoni tehnikas õlasall ämmale:
Heegeldatud Novita Princess lõngast, mida kulus 1,5 tokki ja on mõõtmetelt päris suur (mõõtsin ära küll ja kirjutasin üles, aga praegu ei leia ja mõõta ka ei viitsi öösel pimedas uuesti).
Järgmisena tuli mu näppude vahelt üks Lumejänes: 
Õmmeldud fliisijääkidest ja loodetavasti saab sellest armas voodikaaslane ühele 7-kuusele põnnile. Lõige ajakirjast Pere ja Kodu. See on nüüd kingiks juba kolmas kaisukas selle lõike järgi, peaks ikka oma lastele ka tegema...
Siis valmis paar ehtekest. 
Kaelakeed ei õnnestunud kuidagi ilusti pildile saada kahjuks praeguste pimedate ilmadega. Nii kaelakee kui prossi roos on tehtud Fimost, kaelakee pärlid ja jupid muuseas juba 1. jaanuaril valminud, kuid siiani oma aega, st lihvimist-lakkimist ja kokkupanemist oodanud. Kaelakee disainiks sain siis inspiratsiooni Eesti Naises olnud pildilt. Kokkupanemisega nägin päris palju vaeva, kuna esialgne variant osutus liiga nõrgaks, tulid jupid kõik uuesti lahti võtta ja uuesti traatida.
Ja kuna mu üks kingiidee osutus Kuressaare kaubanduses mitte kättesaadavaks, siis tuli midagi veel välja mõelda. See peaks olema vilditud ehtekarbike. Õpetust ja inspiratsiooni sain ajakirja Käsitöö eelmise aasta talvenumbrist, kuid teostus jätab natuke soovida veel. Esimene vasikas teadagi võib aia taha minna, aga kahjuks polnud ei aega ega materjali uuesti proovimiseks. Natuke liru jäi see karbike, ilmselt rohkem villa oleks pidanud panema ja rohkem seebitama teda. Karbike on ühtlasi ka mu Värvispektri projekti viimane töö. Siin on karbike ise: 
Ja siin koos oma sisuga:
Ja viimasena valmis krae armsale abikaasale, kes tihti ametiülesandeid väljas külma käes peab täitma. Kunagi ta ütles Karli kraed vaadates, et oh, tal oleks ka sellist vaja. Ja ennäe, päkapikud võtsid teda kuulda:) Esitleb muidugi Karl:
Kootud Novita Isoveli lõngast nr 5 varrastega tunde järgi. Ja see tunne on vist natuke vale, sest äär jäi liiga lokkiv.
Ja viimasena valmis krae armsale abikaasale, kes tihti ametiülesandeid väljas külma käes peab täitma. Kunagi ta ütles Karli kraed vaadates, et oh, tal oleks ka sellist vaja. Ja ennäe, päkapikud võtsid teda kuulda:) Esitleb muidugi Karl:
Kootud Novita Isoveli lõngast nr 5 varrastega tunde järgi. Ja see tunne on vist natuke vale, sest äär jäi liiga lokkiv. 
No comments:
Post a Comment