Näiteks see kleidike:
Minu sünnipäeval üllatas mu pere mind ja täitis minu pikaajalise salajase unistuse - mul on nüüd oma ilus uus väike õmblusmasin! Ja kuna traditsiooniliselt ei ole naistel kunagi midagi selga panna, siis jõulupeoks õmblesin endale iga naise garderoobi kohustuliku elemendi - väikese musta kleidi. Päris 100 % ma sellega rahule ei jäänud, sest selja tagant kisub natuke volti (ma kahtlustan, et see siiski on pigem kandja viga:(). Ja kahe jupi otstarbest sain alles siis aru, kui kleit juba valmis oli. Peol kandsin ma kleiti rahvariide vööga, sest vööd ma valmis ei teinud. Nimelt tekkis mu peas hull idee, et see võiks olla kaetud (vähemalt mingis osas) muhu tikandiga. Sellest vist saab mu 2012. aasta suurprojekt, sest kuigi ma olen kunagi ühe nõelapadja jagu muhu tikandit teinud ja vanaema on mul Muhu tüdrik, siis pole ma päris kindel, kas ma sellega piisavalt hästi hakkama saan. Kleidi lõige Burda 2/2007.
Ja muidugi peopäeva hommikul avastasin ma, et ühtegi sobivat kotikest mul ei ole ja nii ei jäänud ka muud üle, kui kotike teha. Koti voodri jaoks jällegi riiet ei jätkunud, aga ega ta nii ka väga kole välja ei näinud. Koti lõige ajakirjast Käsitöö kevad 2010.
Ja veel üks tööd, mida ma enne jõulu näidata ei saanud-jõudnud. Sest valmis see päkapikkude kontoris alles vahetult enne jõulu ja sokutati kohe jõuluvana kotti, et see mu emani jõuaks.
Ja viimaseks veel mõned kuuseehted. Kõigepealt tegid lapsed ja lapsevanemad lasteaias jõululaadal müümiseks, see on ühe Karli rühmakaaslase tehtud:
Ja siis tahtis Karl kodus veel teha, tuli selline:
Ja siis vaatasin mina ka, et ilus ja lihtne ja tegin ka:
No comments:
Post a Comment