Veel üks roosa mänguasi

Selle kärtsroosa lõnga mõtlesin vist kunagi ühe tüdrukukese mänguasjaks, aga tuli sellest hoopis mänguasi heategevusprojektiks ja sobivalt maikuu värvis. Ikka jõudsin valmis õigeks ajaks. Õpetus on pärit siit.

Maikuu roosa

Maikuu värvispektri värv on roosa-roosa nagu õunapuu õied. Eelmises postis oli näha roosat taksinotsut, valmis aga ka roosa-mustaga pusakee. Kui mu eelmine pusakee mitu korda lootusetult pusasse läks, siis mõtlesin, et rohkem ma sellist asja ei tee. Aga tegin ikkagi. Seekord üritasin temaga ettevaatlikult ringi käia ja kerisin ta ümber purgi, nii et sassi ei läinud. Kuna see pusakee läks kingiks teismelisele sugulasele ja eelmine emale, siis tundub, et ma pean ikka omale ka ühe tegema. Kui värvikombinatsiooni suudaks välja mõelda:)Tegemisjuhend on olemas Isetegijas.

Isetegijate kohtumine ja mänguasjad

Et kõik ausalt ära rääkida, miks jäätmespetsialist ja hingelt roheline ei käinud Eestimaad koristamas, siis põhjus oli tegelikult lihtne: käsitöö jäi võitluses keskkonnaga peale ja seetõttu käisin laupäeva järjekordsel isetegijate kohtumisel. Eriti kuna lubasin ka ise juba ammu õpetaja rollis üles astuda. Teemaks siis seekord oli meil traadiväänamine ja toetasin võrratute ehete autorit, mdm Beadeloti, kes oli mandrilt kohale sõitnud meid õpetama. Ja kaasas oli tal Silverpoint pärlite ja muu särava kraamiga, kellele nii mõnigi kohaletulnu oma rahakoti sisu jättis.

Mina näitasin siis avatud aasa, spiraali ja pusahelme tegemist, mdm Beadelot õpetas keerulisemaid asju. Kuna ise õpetasin, siis pilti polnud eriti aega teha, aga mõned võtted sellest, kui usinad õpilased olid.
Smile ja Pisikepatsik:

Metsamaku sõbrannaga hoos:


Väga keskendunud Imbi:

Väga tore oli! Aitäh teile!

Ja natuke meie mänguasjaprojektist. Isetegija foorumis on saarlaste (eriti muidugi Imbi) initsiatiivil algatatud üks tore heategevuslik projekt: Kingi lapsele üks tore asi. Meie mänguasjad lähevad varjupaiga lastele ja nad saavad need kohe päriseks sealt endale kaasa võtta. Projekt sai algatatud juba ammu ja siis tundus, et lastekaitsepäevani aega veel küllaga, küll jõuab midagi teha. Aga kuna viimasel ajal on käsitööks vaba aega vähe, siis polnud mul midagi lastele kinkida. Õnneks oli pikk nädalavahetus, mille jooksul siiski õnnestus kaks asjakest teha.

Esiteks taksinotsu: Tegelt ta peaks ju sokikoer olema, aga millegipärast olin roosad sokid ostnud, nii et minu poeg temas küll auhhi ära ei tundnud. Minu arvates päris armas tegelane ja sobib maikuu roosasse värvi hästi.

Teiseks valmis kassipadi. Sama lõike järgi, kui esimene oma pojale. Selle ta tundis küll ära, isegi ilma täidise sisse toppimata ütles, et see on mäu.

Üks kootud karuke on pooleli ka, võib-olla jõuan veel valmis. Ja selline kena hulk mänguasju on Saaremaa tublidelt isetegijatelt kokku kogunenud. Loodetavasti toovad need natuke rõõmu varjupaika sattunud lastele.

Jääkohv

Pühapäevase nokitsemise tulemusena valmisid järjekordsed kõrvarõngad ja kaelakee. Valged matid ja pruuni-sinise kirjud helmed, ikka Helmehaldjast. Kuna värvid meenutavad jääd ja kohvi, siis komplekti nimeks Jääkohv. Väljas kevadpäikeses tehtud pildid on päris ilusad:

Veel rohelist

Kuna selgus, et eelmine tehtud müts oli pisut liiga väike, siis tegin veel ühe. See on täpselt paras. Kuigi mütsidel on müstiline komme alati silmele vajuda. Pildil on Karli seljas näha ka eelmises postituses mainitud fliisjakk. Ja nädalavahetusel valmis lõpuks ka põhiline aprilli roheline ese. Kuna ma ise rohelist eriti ei kanna, siis lõngapoes roheliste toonide hulgas ringi vaadates murdsin pikalt pead, mida teha. Mõte käis umbes nii: roheline, kevad, lehed, lilled --- lillesall!!! Natuke on selles siis rohelist, natuke helekollast ja natuke roosat, kevadiselt pastelsed värvid. Lõngaks Titan Wool Winner, vardad nr 3,5, õpetus originaalis Vogue Knittingus, mida lahkelt jagati foorumis (teiste tehtud kauneid lillesalle võib näha siin albumis). Lillekeste kudumise osa iseenesest läks kiiresti, tüütum oli nad lilleks kokku õmmelda ja kõikse tüütum lilled omavahel ja nn raamiga ühendada. Siin lillehunnik enne kokkuõmblemist: Ja siin sall valmis:

Nädalavahetusel sai algust tehtud suuremate õmblustöödega, kuna muidu ei ole varsti enam tõepoolest midagi selga panna. Aga millal nad ükskord valmis saavad ja seljas näidata on võimalik, kes seda teab....

Värvispekter

Aprillikuu värviks on roheline. Muutub ju ka kõik loodus aina rohelisemaks. Ausalt öeldes ei ole minu riidekapis ühtegi rohelist eset vist ja esimese valikuna ma seda ka ei kannaks. Õmblesin siis midagi Karlile. Fliis ja kevadine müts. Poisile kohaselt on fliisi mustriks autod:
Siin on müts nuku peas:Fliisi ei õnnestunud Karlile pildistamiseks selga saada, kuna millegipärast talle ei meeldi uusi asju selga panna:) Mütsi saime suure meelitamise peale ja šokolaadiga äraostmise tulemusel pähe. Ja selgus, et see on pigem väike. Proovida ma ju seda ei saanud ja suurendasin küll eelmisel sügisel tehtud mütsi lõikeid, aga tuli välja, et vähe. Noka nuputasin ise juurde. Eks siis tuleb uus ja parajam teha.
Ja õues ka üks pilt:

Üks roheline (või õigemini natukese rohelise, kollase ja roosaga) ese tuleb varsti veel, kui ma ta nädalavahetuse jooksul jõuan kokku õmmeldud.

Nädalavahetus pärlitega

Nagu ma kunagi varasemas postituses ennustasin, siis käsitöö jaoks eriti aega enam ei jää. Õhtuti olen piisavalt väsinud ja et vältida Karli magamapanemise tralli, siis lähen koos temaga voodisse. Seega jääb ära argipäevane ainus aeg, kus näppudel saaks käia lasta. Jääb üle ainult nädalavahetuste Karli uneaeg, mille jooksul üht-teist ikka jõuab teha.

Tavaliselt mind häirivad postkastis igasugu uudiskirjad ja reklaamid, aga Helmehaldja uudised on alati teretulnud. Muidu kui seal aeg-ajalt piilumas käia, on täielik tühjus, siis aga teab, millal uut kraami on tulnud. Juba ammu mõtlesin oma lemmikuid valgeid matte pärleid vaadates, et need sobiks hästi mustaga ja nagu tellitult oli Helmehaldjas saadaval musta traati ja pärlikapsleid. Muidugi ei saanud ma piirduda ainult nende tellimisega:) Teenindus oli kiire ja juba reede õhtul käisin nagu kass ümber palava pudru, et tahaks kangesti neid näppida juba. Laupäeval siis võtsin aega ja valmisid sellised ehteasjakesed. Materjal kõik pärit Helmehaldjast.

Matid valged ja matid sinised pärlid pärlikapslite ja musta traadiga kõrvarõngastena.

Komplekt kaelakeest, kõrvarõngastest ja käevõrust valge alatooniga kirjudest lapikutest ovaalidest.

Natuke lähemalt need ovaalid. Ilusad värvilised.

Ja mõnda aeda tagasi alustatud käekett ja kõrvarõngad punastest helmestest, mis nüüd said lõpuks konksud ja kinnise.

Mänguasju

Karlile meeldivad kangesti padjad ja loomad, seega kui nägin kassikujulist patja ühes raamatus, mõtlesin kohe, et talle meeldiks see. Tartus käies leidsin Abakhanist sobiva kunstkarusnaha tükikese ka, mõnus pehme. Vahepeal sai täidis otsa, aga nüüd sain õnneks valmis. Karl sai kohe aru, et see on äi ehk tema keeles kass ja läks vanaemale näitama.

Üks udune pilt ka õnnelikust omanikust:
Murdjalapsukesel oli hiljuti 2. sünnipäev ja kuna tema vaieldamatud lemmikud on konnad, siis oli ka selge, mida temale kingituseks teha. Lõiked kahjuks olid natuke liiga väikese konna jaoks, oleks võinud suurem olla. Aga õnneks ka sünnipäevalaps tundis ära, et see on konna. Nii et siis näeb ikka päris ehtne välja. Materjaliks frotee. Konna võib ühtlasi panna ka värvispektri projekti aprillikuu alla, kuna aprilli värv on roheline ja millal neid konni veel näha võib, kui mitte kevadel.
Karl kontrollis üle, kas ikka on väikelapsele sobilik:

Värvispekter

Nädala lõpp oli üsnagi tulemusrikas vaatamata Karli nohule ja kohati üle 38 C kerkinud palavikule. Lõpetasin 3 poolikut tööd viiest. Ühte veel ei näita, kuna on mõeldud sünnipäevakingituseks.
Märtsikuu värv on lilla. Lilla nagu lumest piiluvad krookuseõied. Ja valmis kohe 2 lillat eset.

Esimene on ikka päris lilla ja see oli juba pea värvispektri projekti alguses planeeritud. Heidest heegeldatud ja vanutatud kott. Järgnev tehniline info on rohkem endale meelespidamiseks. Heegeldatud 2-kordsete sammastega nr 3,5 heegelnõelaga kahekordsest heidest. Kulus peaaegu 2 tokki, väikesed nutsakud jäid järele. Enne vanutamist mõõtmed 47x34, pesumasinas käis läbi kõige pikema programmi 60 kraadi ja 800 pööretega ja vanus üsnagi pisikeseks. Aga kuna ta algul oli ikka päris suur, siis pole viga. Seekord vanus palju rohkem kui esimene kott, ilmselt siis ma ei julenud nii karmi programmi kohe kasutada. Lilled tulid väikese villanutsakuna pesumasinast välja.

Pilt enne pesumasinasse minekut:
Pesumasinast välja tulles olid mõõtmed 33x24, hea tihe ja tugev kott sai. Siin siis pärast pilt:

Selle koti tegin oma emale, kuna lilla on ta lemmikvärv. Nii jääb ka kõige keerulisem osa ehk voodri nikerdamine temale:) Ja muidugi võib oma maitse järgi kaunistada, need lilled läksid liiga nutsakuks pesumasinas, nii et tuleks midagi muud välja mõelda. Aga selline ta võiks valmiskujul välja näha:

Kuna teine kott tuli palju ilusam välja kui mu oma esimene kott, siis peaks vist endale ka veel ühe tegema. Kui leian Kuressaarest sobiva värvikombinatsiooniga heiet.

Teine lilla ese nii väga lilla ei ole. See on selline värv, mille kohta ei oska hästi öelda, kas ta on lilla või hoopis pruun. Ploomililla sobiks võib-olla kõige paremini, kuid pildile on seda värvi veelgi raskem saada. Tegemist on minu esimese enda õmmeldud seelikuga. See tegemisetuhin tuli ootamatult, kuna nägin poes ilusat kangast ja mõtlesin, et tööl käivale naisele kuluks üks ilus seelik ära. Üsna algusest lõpuni on enda tehtud, vaid värvli külgeõmblemise usaldasin kogenumale õmblejale. Ise olen rahul. Lõige ajakirja Käsitöö 2007. a. suvenumbrist. Pildilt muidugi kahjuks hästi aru ei saa tegumoest, aga kahjuks Karl ei oska veel ise pildistada ja kedagi teist pole päevaajal võtta. Võib-olla kunagi hiljem saab seljas pildi ka.

Uus tehnika ja taaskasutus

Käsitöö osas on see kuu olnud suhteliselt vaikne. Olen nokitsenud ühe ja teise asja kallal, valmis aga midagi õieti pole saanud ja suurt indu ning inspiratsiooni ka pole olnud.

Järjekordsel saarlaste isetegijate kohtumisel sai Sirtsuki õpetuste järgi elus esimest korda proovitud paeltikandit teha. Pole seal midagi hirmkeerulist ja tulemus jääb väga kaunis. Minu proovilapikesest sai ämmale sünnipäeva kaart.

Valmis sai ka üks taaskasutatud materjalidest valmistatud sünnipäevakingitus meie kõige rohelisemale, Unistajale. Tegemist siis kilekottidest lõigatud ribadest heegeldatud vaibakesega. Heegeldades tundus see üsna karm ja torkiv olevat, aga palja jala all tundus päris pehme ja mõnus. Loodetavasti leiab ta endale Unistaja elamises koha ja kui mitte, siis vähemalt pole materjalist kahju:)

Tegelikult õmblesin ka pojale uue fliisjakikese, aga sellest pilti pole hetkel. Ja pooleli on koguni 5 erinevat asja- nii heegeldatud, kootud kui õmmeldud asja. Küll ma olen korraga palju ette võtnud! Need asjad tuleb aga võimalikult kiiresti valmis saada, sest varsti jääb käsitööks aega suht napilt.

Ilusateks unenägudeks vol2

Teine komplekt voodipesu Karlile- tekikott, padjapüür ja lina. Võrreldes eelmise korraga läks mul päris hästi. Kangast jäi natuke ülegi, aga ka seekord ostsin viimse sentimeetrini poest selle kanga ära. Ja kuna seekord oli mul õmblemist õppinud ema kõrval, siis tema õpetuste järgi tegin päris pesuõmblused. Hea lihtne ja kiire on selliseid asju muidugi õmmelda.

Nimesilt ja midagi kaela

Isetegijas on selline projekt:

Et kokkusaamistel ikka nimi ja nägu kokku viia. Kuna saarlastel nüüd ka mitu kokkusaamist olnud ja aina rohkem käsitööhuvilisi koos, siis otsustasime, et meil oleks ka vaja. Tükk aega nuputasin, lõpuks tegin ikka eelmisel päeval kiiresti valmis. Natuke kõige uuemat hobi, vilti, natuke pärleid, natuke traati ja üks Fimo pärl.

Tükk aega olen Luiselotte pusakeesid vaadanud, et peaks ka ühe tegema. Juhtumisi leidsin lõngapoest vajalikku materjali ja hakkasin pusama. See kee väärib tõesti oma nime, vähemalt minul läks ta mitu korda väga pusasse. Esimest korda, kui ma polnud veel heegeldama asunud, teine ja kolmas kord aga läks juba heegeldatud kee pusasse. Viimane kord harutasin kannatlikult mitu päeva seda pundart, lõpuks aga ei jäänud ikka muud üle, kui lõikasin selle pusa sealt välja:(. Kee on märtsikuu värvides ja kuna see on ema lemmikvärv, kinkisin selle emale.

Valmis sai ka minu esimene "õige" pärliuss. Peaaegu pidin sinimustvalge tegema, kuna siniseid seemnehelmeid on ka juhtumisi, aga ikka nii patrioot ei ole. Ja ega sellega väga paremini ei läinud kui pusakeega. Kui mul üle poole oli heegeldatud, siis avastasin, et niidi üks haru on katkenud. Ja raske südamega harutasin ikkagi kõik üles ja lükkasin helmed üle katkenud koha. Selle tulemusena jäigi sinna ainult üks niidike, nii et ilmselt oleks ta ka kaelas võinud katkeda. Lükkimisel oli muidugi vigu ka sisse tulnud ja päris mitu helmest tuli vahelt ära näpistada. Ja kui valmis oli, siis avastasin, et üks viga on ikka sees:(. Tähelepanelikum leiab selle isegi pildilt üles. Helmeid oli heegelniidil u 5,4 m, heegeldatud ussi pikkus 1,05 m.

Muna õpetab kana

Sõbrapäeval käis meil külas minu nüüdseks ainus vanaema. Peale abikaasa surma eelmisel kevadel on ta üksildane, nagu ta ise nimetab, et see on lausa kosmiline üksindus tema ümber. Karl meeldib talle kangesti ja kuna Karl võõras kohas magada ei taha, siis me tema juurde hästi minna ei saa, nii et ta tuli siis meile külla. Vanaema oli pikka aega käsitöö õpetaja koolis ja nagu ta ise ütles, siis päris range. Ta koob ja õmbleb ja teeb kaltsuvaipu ja mida kõike. Kuid nüüd tuli ta jutuga, et tema nägi ilusat pontšot, õpetagu ma talle ka. No ja ma siis õpetasingi talle salomoni sõlme. Kummaline tunne on oma vanaemale midagi õpetada, pealegi veel käsitööõpetajale. Hakkama ta igal juhul sai sellega ja lubas pusima hakata, kui lõnga saab. Muuseas nii mõnestki tema õpilasest on samuti käsitööõpetajad saanud, üks neist on mullegi põhikoolis tunde andnud, teine on meie isetegijate saarlaste kokkutulekul õpetanud Tiia ja ka Pilvelammas Leena on tema õpilane. Kui see jutuks tuli, siis ta lubas meie järgmisele kohtumisele ka tulla oma endisi õpilasi vaatama.

Süda sõbrale

Valmis veel üks süda suurele sõbrale. Tegemist siis padjaga, pealmine osa heegeldatud, padi ise õmmeldud punasest voodririidest, sees vatiin. Tegelikult tegin sellega natuke sohki, sest see heegeldatud osa on mul kapis seisnud oma 10 aastat. Kunagi meeldis kangesti heegeldada, aga padjaks jäi see tookord vormistamata, nüüd tuli seoses selle projektiga meelde ja lõpetasin ära. Selle saab endale ilmselt minu kõige suurem sõber, kellele kangesti meeldib patjade peal lebotada.

Isetegijate kohtumine ehk ussid ja soolikad

Tänase kohtumise teemaks oli naljatades öeldes ussid ja soolikad. Alguses siis õppisime Tumevalge juhendamisel pärliussi heegeldama. Kes tegi päevakoera, kes jõudis kapsaussini, kelle oli juba maduuss tehtud, aga kõigil vist sai asi käe sisse. Siin õpilased usinald heegelnõelaga vihtumas.

Ja sellised ussid said valmis. Kõikse pikem muidugi Tumevalge oma.

Teise asjana tegime oma eelmisel kohtumisel valminud lilledele varred ja lehed. Vaatamata leheusside hävitustöödele valmis selline liaanide mets:)

Värviprojekt

Veebruar-punane nagu armastus.

Veebruarikuu punane ese on mul juba mõnda aega tegelikult valmis. Tegemist siis minu esimese mitte-nii-väga-edeva tsa-tsa tüüpi käeketiga ja sobivate kõrvarõngastega. Materjal pärit kõik Helmehaldjast. Käeketi kinnise tegin ise. Tegelikult on helmed märksa punasemad, kui pildilt paistab. Siin siis komplekt koos. Ja siis pilt, kuidas väike abimees neid sättida aitab. Ta tahab alati mu tegemiste juures olla ja väga meeldib talle nööpide ja suuremate pärlitega toimetada. Üsna pea on mul keegi, kes helmeid nööri otsa ajaks, kui ise ei viitsi:)

Teine Isetegija projekt on ka mõjutatud sõbrapäevast ja kannab pealkirja Süda sõbrale. Selle raames valmis võtmehoidja, võtme saab südame sisse peitu panna, et ta kotis teiste asjadega ei takerduks ega nt telefoni kriibiks.

EDIT:

Siin on selle südame muster paberile kribitud nii nagu oskasin:

Heegeldasin sellist 2 tükki, omavahel ühendasin kinnissilmustega serva üleheegeldades, alt ja ülevalt keskelt jätsin lahti ja lahtijääva serva heegeldasin lihtsalt kinnissilmustega üle. Ava peab olema piisavalt suur, et võtmekimp ülevalt sisse mahuks ja all piisavalt väike, et välja ei kukuks. Võtmerõnga külge on heegeldatud paras riba, mis on alumise otsa külge kinnitatud.

Veel valgeid

Eelmises värvispektri-teemalises postituses mainisin, et mõned valged asjad on veel tulemas. Nüüd nad on viimistletud, kuigi kinnised on veel puudu. Kõigepealt juba näidatud kõrvarõngad koos kaelaehtega.

Veel üks valge ehtekomplekt. Ja mõned lumehelbed meie lumevaesesse talve. Kuigi täna vähemalt Saaremaal sajab laia lund.