Ilusateks unenägudeks

Jõulude ajal ostsin Karlile oma isikliku pehme paksu teki ja mõnusa padja. Ja sinna juurde muidugi tekikoti ja padjapüüri. Tükk aega otsisin, et sobivat suurust leida, kuid kodus selgus, et paki peal kirjas olevad mõõtmed ei vasta absoluutselt tegelikkusele, nii et tekikott on väike mis väike ja padjapüür liiga suur. Kuna mul ei õnnestunudki Kuressaarest sobivaid suuruseid leida, siis jäi üle ise õmmelda. Mõõtsin ja arvutasin, arvutasin ja mõõtsin ning ostsin riide ära. Välja lõikama hakates avastasin, et lina, tekikotti ja padjapüüri sealt ikka ei saa. Aga kuna ma selle riide viimse sentimeetrini ära ostsin, siis sellel polekski vahet olnud. Mis siis ikka, teen 2 padjapüüri ja 1 tekikoti, mõtlesin. Ja asusin uuesti mõõtma ja arvutama. Oleksin pidanud natuke rohkem asja juures mõtlema ka, sest lõpuks õnnestus mul nii lõigata, et pärast tuli tekikott keskelt kahest tükist kokku õmmelda. Õmblemine ei ole minu tugevaim külg:) Aga järgmiseks korraks tean, palju riiet vaja läheb ja kuidas lõikama peab. Ja ilusad (üsna roosad) unenäod tulevad loodevasti siiski.

Ja ühed kõrvarõngad valmisid ka Helmehaldja toorikule.

Värviprojekt

Jaanuar- valge nagu lumi.

Lund küll sel aastal kahjuks kuskilt võtta ei ole. Aga valmis sai selline hargipitsist lumivalge sall värviprojekti raames.

Lõng: Midnight mohäär, 1 tokk ja jäägid teisest tokist, see tuustakas pildi nurgas jäi järele

Heegelhark ja heegelnõel nr 3,5

Hargil heegeldatud neli riba, iga riba pikkus 300 silmust ja need on 3 kaupa kokku heegeldatud. Muidu valmiks imekiiresti, aga hirmus tüütu on neid silmuseid lugeda.

Inspireerituna valgest valmisid ka kahed kõrvarõngad, millest teise juurde tuleb komplektina ka kaelaehe, aga see tahab veel kas tärgeldamist või PVA-d. Ja veel ühte valget kaelaehet ootab sama saatus. Neid siis näitan kunagi hiljem.

Esimeste kõrvarõngaste nimi võiks olla "Jõhvikad lumel".

Ja teised:

Veel eelmise aasta tegemisi

Veel mõned eelmisel aastal valminud asjad, mis siiani näitamata.

Ämmale jõulukingiks õmmeldud põll ja pajalapid. Lõige võetud teise põlle pealt ja kasutatud kandipaela.

Abikaasale õmmeldud kostüüm eestiteemalisele sünnipäevapeole - lihtne linane hõlst. Kahjuks seljas pilti pole, aga andis vana eestlase mõõdu välja küll.
Ja minu ühed kõige lemmikumad kõrvarõngad. Valmisid juba ammu, ilmselt suvel, aga millegipärast olid jäänud pildistamata. Materjal Helmehaldjast, otsas on tegelikult tumepunased rombid.

Kingitused

Mitu korda olen oma blogis juba maininud, et pooleli on üks kingiprojekt. Alustasin sellega vist juba novembris, et jaanuariks, kui sünnipäev käes, ikka valmis jõuaks. Sünnipäevalaps kunagi mainis minu kotti nähes, et oh kui ilus, tema tahaks ka endale sellist saada. Oma soovidega tuleb ettevaatlik olla, muidu äkki täituvadki:) Jäi üle värvi osas veidi luuretööd teha, lõpuks otsustasin universaalse ja ilusa musta kasuks, ning heegelnõelale hoog sisse lükata. Koti heegeldamine ise käis kiiresti, aga voodri õmblemine oli minu jaoks paras nikerdamine, selle taga see lõplik valmimine nii pikka aega seisiski. Aga õnneks õigeks ajaks sai valmis.

Lõng: Novita Florica, kulus 3 tokki ja neljandast ka osa

Heegelnõel nr 3,5

Õpetus: Käsitöö sügis 2006

Kui koti värvi olin ära otsustanud, tuli järsku ideevälgatus midagi juurde ka teha, nimelt pärliuss. Kõige aeganõudvam osa oli muidugi pärlite niidile ajamine, see võttis ikka mitu head õhtut aega. Ussi enda heegeldamine läks suhteliselt kiiresti ja alles lõpus, kui uurisin foorumist lõpetamise ja kinniste kohta, avastasin ma, et tegin seda hoopiski valesti:) Aga kuna mu vaimusilmas pidiga ta olema selline natukese mustaga, et punane heegelniit läbi kumab, siis sobis see valeuss küll.

Heegelniit: Sissy

Seemnehelmed: Gütermann 9/0

Heegelnõel: nr 1,5

Tundus, et sünnipäevalapsele meeldisid, ise kahjuks ei saanudki sinna minna.

Isetegijate kohtumine

Täna toimus teine isetegijatest saarlaste kohtumine, sel korral oli meid märksa rohkem juba. Hommikul ehmatas mind tore lumetuisk, nii et korra kahtlesin, kas ma ikka tahan autoga linna sõita, aga tee väga hull ei olnudki õnneks. Kohtumine oli väga tore ja väga ilusad asjad valmisid villast. Lisaks on see viltimine väga stressimaandav tegevus, nii mõnus. Suur aitäh õpetajatele! Meie valminud kaunis lilleaed:

Eile õhtul kodus valmisid mõned vildipallid, millest panin kokku kõrvarõngad ja kunagi hiljem tuleb ka kee. Poiss jõudis teise kõrvaka pildistamise hetkeks pihta panna.

Valmis sain ka sünnipäevakingituse projekti, aga pilti igaks juhuks veel ei pane, kuna kingitus üle andmata.

Uue aasta tegemised

Sellel aastal on valminud komplekt mütsist ja sallist, alustatud muidugi sai eelmisel aastal.

Lõng: Katja Mexico 3 tokki (natuke üle 1 läks mütsile)

Vardad: nr 5

Idee: "Käsitöö" sügis 2006

Samasuguse sinise tegin eelmisel aastal, aga sellist mütsi on niiii lihtne kududa ning lõng on imepehme ja mõnus, nii et tegin teise veel.

Looduslikest materjalidest keerasin kokku 2 ripatsit. Mereääres käies otsin ikka ilusaid kivikesi ja hirmsasti meeldivad uhutud klaasikillud. Kuna neisse auku puurida on vist päris keeruline, siis väänasin natuke traati neile ümber.

Vana aasta võlg

Esitlemata on boolero, mis valmis eelmisel aastal, kuid on veel viimistlemata.

Materjal: Novita Florica, peaaegu 4 tokki vist (mis oli juba 2 projektist välja praagitud), heegelnõel nr 3,5.

Juhend: Novita ajakiri, talv 2006

Iseendast on väga raske pilti saada:)

Aasta kokkuvõte

Eelmine aasta oli käsitöö suhtes väga viljakas, see tähendab siis minu kohta. Külastasin aktiivselt Isetegija foorumit ja käisin esimesel saarlaste kohtumisel. Foorumi ja teiste blogide lugemine/vaatamine on andnud tohutult palju ideid ja inspiratsiooni. Seetõttu olen katsetanud päris mitut uut tehnikat: freeform, vanutamine, viltimine, pärlid, traadiväänamine, fimo. Käin nüüd silmad lahti, vaatan ringi poes ja inimeste seljas/kõrvas/kaelas/käes, et mida võiks ise teha, samuti millest saaks midagi muud huvitavat teha.

Aasta jooksul valmis kokku 61 ühikut käsitööd (midagi kindlasti jäi lugemata ka ja mõni võib-olla valmis tegelikult juba 2006, ei mäleta enam):

18 ehet (10 paari kõrvarõngaid, 3 kaelakeed, 4 ripatsit, 1 käevõru)

3 mummukeed (2 heegeldatud, 1 vilditud)

3 õlasalli

4 kotti

2 sokid

2 kindad

5 mütsi (3 kootud, 1 heegeldatud, 1 õmmeldud)

7 õmmeldud eset (2 paari pajalappe, laudlina, põll, dressipluus, hommikumantel, kostüüm+ eelmises punktis nimetatud müts)

3 mänguasja

2 sallkraed

1 nõelapadi

3 munasoojendajat

6 vilditud eset (päkapikk, lilleke, 4 vilditud seepi + mummukee mummud)

1 boolero

Siinkohal avastasin, et ühed minu lemmikõrvakad on siiani pildistamata ja boolerot pole veel esitlenud, kuna keegi peaks minu eest lõngaotsad ära peitma.

Mõned asjad jäid lõpetamata ka, kunagi ehk kaevan nad välja jälle:

mõned ehtevidinad

õlasall (endiselt lõngapuudus)

kootud pluus (suvine asi ju, kes see külmal ajal ikka teeb)

Projekt Värvispekter

Isetegijas on algatatud selline tore ühistegemine nagu Värvispekter. See tähendab, et iga kuu tuleb teha midagi etteantud värvis. Eks paistab palju ma jõuan, aga see on hea motivaatoriks teha lõpuks ära paljud plaanis olevad asjad ja lõpetada ka mõni poolik.

Kuude värvid:
jaanuar- valge nagu lumi
veebruar - punane nagu armastus
märts - lilla nagu esimene krookuseõis lumest piilumas
aprill - roheline nagu esimesed hiirekõrvad
mai - roosa nagu õunapuuõied
juuni - kollane nagu kullerkupud ja jaanituli
juuli - sinine nagu meri
august - beez nagu viljapõllud ja liivarannad
september - oranž nagu sügisesed lehed
oktoober - pruun nagu raagus puud
november - must ja hall nagu pimedus ja pori
detsember- hõbekuldne ja/või punaroheline nagu jõulud

Jõulueelsed tegemised

Päris mitmel detsembrikuu päeval olid päkapikud ametis kaartide meisterdamisega, et headele inimestele jõulutervitusi saata. Küll oli lõikamist, kleepimist, värvimist, vahepeal tuli materjali ja töövahendeid juurde hankida. Kõige rohkem aega võttis aga heade soovide kirjutamine. Loodetavasti jõudsid kaardid tigupostiga kenasti õigeks ajaks postkastidesse jõulurõõmu tooma. Pildil on ka näha natuke samblikest tehtud jõulupärga.

Kingikotti meisterdasid päkapikud ka üht-teist. Näiteks selline nõelvilditud mummudest kee emale.

Siis mõned vilditud seebid, millest on ainult enne pilt kahjuks, sest nagu tavaks, läheb kingituste pakkimisega alati kiireks, nii et pilti ei jõudnud enam teha. See parempoolne kollaste täppidega läks untsu ka, täpid ei jäänud külge viltides. Aga muidu väga mõnus oli neid teha, seebivee sees sulistada. Karl oli ka õnnelik - lasti veega mängida nii kaua kõrval.
Ämma paki sees oli õmmeldud põll ja pajakindad, aga kuna need valmisid sõna otseses mõttes viimasel minutil (paelad õmblesin külge jõulukirikusse sõites:), siis nendest ka praegu pilti ei ole.

Ühel õhtul hakkasid pärlite järele näpud sügelema. Nii valmis mitu paari kõrvarõngaid, mille pildile püüdmine on aga paras katsumus. Minu vaieldamatud lemmikud on hetkel mati pinnaga klaashelmed, seetõttu sündisid lisaks nendele kõrvakatele veel erinevaid kombinatsioone.

Seoses pärlitega ootas jõuluajal mind postkastis väga tore kiri. Nimelt Helmehaldjas oli oma tellijate vahel välja loosinud kinkekaarte ja minagi olin üks neid õnnelikke:), kuigi ma kevadel vist ainult 2 korda tellisingi ja mul väga harva loosiga veab. Igal juhul väga meeldiv üllatus ja realiseerisin selle ka kohe ära. Või oligi see lihtsalt ostma meelitamiseks.

Pooleli on Karli kampsun (ei tulnud päris paraja suurusega ja hetkel pole tahtmist tükke kokku õmmelda), endale boolero ja üks juba üsna pikaajaline sünnipäevaprojekt. Lähiplaanis on müts ja sall endale ning ka viltimisega lähemat tutvust teha veel, see tundub väga põnev olevat.

Pühapäevane toksimine

Pühapäeval toimus esimene saarlastest isetegijate kokkusaamine Vanalinna koolis. Õpetaja Tiia käe all toimus usin toksimine, nii et mõnel veri väljas ja nõelad pooleks. Paari tunniga valmisid villast vahvad omanäolised päkapikud, esimesele advendile kohaselt.

Esimesel pildil "Pilvelammas" ehk Leena ja õpetaja Tiia (vabandust, kui mõned nimed segamini on läinud):

-lola-, Sirtsuk ja Tea lasevad näppudel käia:

Metsamaku nopedate näppude all sünnib vahva päkapikk: Pisikepatsik on ka hoos:Pilvelammaste valmistatud fantastilised vilditööd, mida kõike viltida ei anna: Rivi valminud päkapikke: Minu päkats:

Õhtul kodus käisin tükk aega ümber oma villakoti, lõpuks ei pidanud vastu ja kui teised pereliikmed Tähtede tantsu fännasid, toksisin mina mõned pallid valmis, kuna üks mummukee on mul juba kaua aega mõtetes mõlkunud. Lisaks tuli veel väike lilleke, lihtsalt proovisin, mida teha saab. Aga see viltimine on ikka väga põnev ja stressimaandav tegevus ning mida kõike teha saab!

Kes palju teeb, see palju jõuab

Neti- ja Karlivaba aega olen sisustanud peamiselt lugemise ja käsitööga. Mitusada meetrit lõnga olen läbi näppude lasknud.

Talve saabumise puhul on valminud müts Karlile:

Komplekti kuuluvad ka kindad, soojemad ja suuremad kui eelmised. Need isegi seisavad käes, kas sellepärast, et Karl on loobunud nende vastu võitlemisest või on ta aru saanud, et neid on külma ilmaga ikkagi vaja.

Samuti müts inimesele, kes on sunnitud krõbedas külmas väljas olema. Kuigi ma ei tahaks mõne mutikese nahas olla, kui selline metsavahel vastu tuleb:
Eeskuju võtsin siit

Lisaks avastasin, et ma oskan õmmelda ka, vähemalt väikseid asju. Puhtalt vajadusest tuli õmmelda Karlile hommikumantel, sest peale sauna on teda väga tüütu riidesse panna ja kuna Kuressaarest lihtsalt ei leia talle sobivat, siis tuli ise teha. Karl sai kohe aru, milleks seda riideeset kasutatakse ja hakkas uksest välja sauna minema, kui ma seda talle esimest korda selga proovisin. Õmblusmasina alt tuli Karlile veel dressipluus, aga seda ta ei tahtnud pildi tegemiseks selga panna enam.

Endale tegin ka üle pika aja midagi, valmis sai juba kevadel alustatud heidekott. Koti enese heegeldamine käis ruttu, siis aga läks tükk aega, kuni ma selle vanutamiseni jõudsin ja siis veel tikkisin ning kõige rohkem läks aega voodri nikerdamise peale.

Kott enne vanutamist:Peale vanutamist ja tikkimist:

Lõngajääkidest valmis kiiresti väike salomoni sallike:

Ja siin on eelmises postituses mainitud Fimost ehtekomplekt:

Pooleli on kampsun Karlile ja üks kingitus, mida seekord hakkasin tegema varakult, et ikka valmis jõuaks õigeks ajaks. Ja jõulude peale peaks ka vist mõtlema hakkama...

Talv tuleb ikka ootamatult

Saabusid ka lääneosariikidesse külmemad ilmad ja kummikutega on natuke jahe väljas jalutada. Tuli siis emmel oma vähesed sokikudumisoskused proovile panna ja lapsele villased sokid kududa. Natuke suured ja mitte just kõige õigemad nad tulid, aga asja ajavad ära. Vanaema lubas talveks paremad ja soojemad teha. Paljaste kätega hakkas ka pisut jahe, seega tuli kindad ka teha. Teine vanaema küll kudus peened sõrmikud, aga neid ei saanud Karlile kättegi. Emme siis kudus oma elu esimese kindapaari, häbi tunnistada. Kunagi koolis kudusin ühe kinda, sest kuigi see oleks pidanud endale kätte sobima, oli ta umbes sama suur, kui Karli omad praegu ja isu teist teha polnud, kuigi olid mustrilised ja puha. Emme kootud labakindad läksid küll Karlile kätte, kuid esimesel korral vist 5 sekundiks, teisel korral juba 5 minutiks, ehk kui tõelised talved tulevad, siis seisavad kindad ka lapsel käes. Ja vanaema lubas talveks paksemad kududa, kui emmest asja pole. Kuigi tegelikult pole seal ju keerulist midagi:)

Lõng: Happy Wool

Vardad: 3,5 (oleks vist võinud natuke väiksemad olla)

Tegin ka rutuga ühed kõrvarõngad Fimo pärlitest, kuid neist praegu pilti pole. Samuti tegin ühe sünnipäevakingituse, kuid see ununes suures pakkimisehoos ära, ehk saan kunagi hiljem üle anda ja praegu ka seetõttu näitama ei hakka. Endiselt on pooleli hargipitsi tehnikas õlarätt, kuid lõng on otsakorral ja viimasest reast soomekeelsest õpetusest hästi läbi ei näri. Ei teagi, mis teha, Kuressaares ega Harrietis seda lõnga ei müüda ka (Fonty Angora imepehme lõng).

Mõtteid on veel palju-palju, talveks oleks veel varustust vaja nii endale kui Karlile, lisaks on jõulud tulemas. Ja aega on alati liiga vähe.

Mänguasjavahetuse Mõmmik

Lõpuks leidsin siis aega käia postkontoris ja lunastada välja pakk, mis mind seal juba pikalt ootas. Suuri vaevu suutsin uudishimu talitseda ja koju sõita, mitte kohe autos paberit ümbert rebima hakata. Pakist tuli välja armas karbike, mille sees veel armsam mõmmik koos oma tekiga. Väike kaardike oli ka juures ja maiasmokale Geisha komme (mmm, minu lemmikud juba pikka aega).

Esimeselt pildilt on näha, kuidas Karl aitas mul pakki lahti harutada.

Ja selline armas mõmmik koos oma tekiga oli karbis peidus.
Suur aitäh tegijale! Päris kindel ei ole, aga kuna pakike tuli Viljandimaalt, äkki oli see Pusapesa?

Vants

Puhh sirutab käed ette. "Arva ära, Notsu, mis mul peos on?"
Notsu: " Elevant?"
Puhh: "Õige! Aga mis värvi?"

Minu Elevants sai sinine. Koristasime elamist ja lappasime emaga vanu Kodukirju ja muid ajakirju, et need ära visata ja ühest numbrist jäi silma mänguloomade tegemise õpetus. Joonistasin lõiked, õmblesin fliisi tükid kokku, toppisin täis, tikkisin silmad ja suu ning lõpuks lõngast saba taha. Selline ta välja tuli. Karl just vaimustuses oma Vantsist ei ole, aga minu arust küll armas. Ju siis võtan ise kaissu:)

Mänguasjavahetus

Nüüd siis on saajal pakk käes. Minu poolt läks Metskassile selline Kaisu. Nagu eelmises postis mainisin, oli mul enne loosimist 2 ideed, aga need kumbki ei sobinud 2- ja 5-aastasele poisikluttidele. Pidin siis midagi muud välja mõtlema. Eks ta üks kaissuvõtmiseks sobiv asi pidi tulema, otsisin pehme fliisi välja ja hakkasin lihtsalt tegema. Esikäppade peal on krõpsud, et saaks tugevasti kalli teha ja suu on tasku.

Lisaks läks pakki kotike kuivatatud õuntega ja pisike purgike mett, mille korjasid suvel Karli usinad mesilased. Saaja blogist lugedes tundus, et lapsele kingitus meeldis. See oli mu esimene vahetusprojekt ja ikka natuke pabistasin ka, kas ma oskan piisavalt ilusa ja toreda asja teha.

Lihtne, aga ilus

Tartus oleku ajal on mu tagasihoidlik raamatukogu kasvanud pea poole võrra (muuseas aitäh Eesti Päevaleht!), nii et tagasi Saaremaale kolides ei mahtunud nad enam kuidagi riiulitesse ära. Kuna minu arvates on raamatud ka väga ilusad, siis ei raatsinud ma neid kuidagi kastides hoida. Lihtsatest vahenditest, kiiresti ning odavalt valmisid kaks riiulit.

Idee: minu

Teostus: aitäh venna!

Maksumus: u 50.- nurgikute eest, lauajupid on puhas ülejääk akendevahetusest

Veel üks kingitus, ootamatu sügis ja mängulust

Ühe fantastilise (ja kõik need muud sõnad, mis seal koti peal olid) inimese ja tõelise draakonifänni sünnipäevaks meisterdasin sellise eluka.

Idee ja õpetus on siin. Nii kui ma teda nägin, mõtlesin kohe Maailmaparandaja peale.

Järgmised meisterdamised on puhtast vajadusest. Ilmad on na sügiseselt viludaks läinud ja Karlile oli mütsi vaja. Kuressaare kaubandusest ma kahjuks sobivat ei leidnud, päris villast nagu ei tahaks veel pähe panna. Nii ei jäänudki muud üle, kui ise teha. Lõiked võtsin ühe väikseks jäänud mütsi pealt, materjaliks fliis. Ja täitsa pähe läks. Kuna ta muidu oli nii täiskasvanulikult igav, siis sai naerunäoke peale tehtud. Kõrvad jäägu ikka loomadele:) Müts omaniku peas.

Ja kuna kurgualune oli ka natuke liiga paljas, valmis krae. Esimene muidugi läks aia taha, kuna tuli ilmatu suur Karli jaoks, teisega läks õnneks.

Ootamatut mängulusti on pakkunud Mänguasjavahetuse projekt. Enne loosimist oli mul 2 ideed mänguasja tegemiseks, aga Fortuuna tõttu need kumbki minu pakisaajale ei sobi. Seetõttu mõtlesin midagi uut välja. Lihtsalt hakkasin tegema ja see protsess osutus uskumatult mõnusaks, nagu ise oleks laps jälle. Peaks oma lapsele vist rohkem tegema. Aga mänguasi on valmis, Karli peal testituna sobib lapsele küll. Pilte veel näidata ei saa, kuna ootab alles postipanemist. Vihjeks võib öelda, et on sinine ja pehme.

Jälle kingitused

Eelmise postituse kaelakee juurde kuulus ka selline siil-kilpkonn ehk nõelahoidja-loomake.

(Edit: idee on saadud siit)

Noorpaar saab kingituseks raha ja heade soovide põõsa, saaremaiselt kadakane.

Ehtelainel

Traati on mõnus väänata. Saab parasjagu ruttu valmis, nii kaua, kui Karl magab. Tundub, et suuremate asjade jaoks jääb püsivust väheks, sest näiteks maikuus alustatud pluus on siiani pooleli. Ma küll ei tea, kes need ehted kõik ära kannab, peab vist vähemalt ootama, kuni Karl sellest aest väljas on, et näppe igale poole taha tahab ajada.

Aga sellised asjad siis.

Komplektina kõrvarõngad:

ja käevõru:



Veel ühed sinistes toonides kõrvarõngad:
Ja valgetest mattidest pärlitest kõrvarõngad:


Kingitusena emale kaelakee pärlitest, isetehtud Fimo- ja paberpärlitest ning mõnest traadijubinast ja heegeldusest. Selle kee tegemiseks andis inspiratsiooni Rees.