Värvispekter

Nädala lõpp oli üsnagi tulemusrikas vaatamata Karli nohule ja kohati üle 38 C kerkinud palavikule. Lõpetasin 3 poolikut tööd viiest. Ühte veel ei näita, kuna on mõeldud sünnipäevakingituseks.
Märtsikuu värv on lilla. Lilla nagu lumest piiluvad krookuseõied. Ja valmis kohe 2 lillat eset.

Esimene on ikka päris lilla ja see oli juba pea värvispektri projekti alguses planeeritud. Heidest heegeldatud ja vanutatud kott. Järgnev tehniline info on rohkem endale meelespidamiseks. Heegeldatud 2-kordsete sammastega nr 3,5 heegelnõelaga kahekordsest heidest. Kulus peaaegu 2 tokki, väikesed nutsakud jäid järele. Enne vanutamist mõõtmed 47x34, pesumasinas käis läbi kõige pikema programmi 60 kraadi ja 800 pööretega ja vanus üsnagi pisikeseks. Aga kuna ta algul oli ikka päris suur, siis pole viga. Seekord vanus palju rohkem kui esimene kott, ilmselt siis ma ei julenud nii karmi programmi kohe kasutada. Lilled tulid väikese villanutsakuna pesumasinast välja.

Pilt enne pesumasinasse minekut:
Pesumasinast välja tulles olid mõõtmed 33x24, hea tihe ja tugev kott sai. Siin siis pärast pilt:

Selle koti tegin oma emale, kuna lilla on ta lemmikvärv. Nii jääb ka kõige keerulisem osa ehk voodri nikerdamine temale:) Ja muidugi võib oma maitse järgi kaunistada, need lilled läksid liiga nutsakuks pesumasinas, nii et tuleks midagi muud välja mõelda. Aga selline ta võiks valmiskujul välja näha:

Kuna teine kott tuli palju ilusam välja kui mu oma esimene kott, siis peaks vist endale ka veel ühe tegema. Kui leian Kuressaarest sobiva värvikombinatsiooniga heiet.

Teine lilla ese nii väga lilla ei ole. See on selline värv, mille kohta ei oska hästi öelda, kas ta on lilla või hoopis pruun. Ploomililla sobiks võib-olla kõige paremini, kuid pildile on seda värvi veelgi raskem saada. Tegemist on minu esimese enda õmmeldud seelikuga. See tegemisetuhin tuli ootamatult, kuna nägin poes ilusat kangast ja mõtlesin, et tööl käivale naisele kuluks üks ilus seelik ära. Üsna algusest lõpuni on enda tehtud, vaid värvli külgeõmblemise usaldasin kogenumale õmblejale. Ise olen rahul. Lõige ajakirja Käsitöö 2007. a. suvenumbrist. Pildilt muidugi kahjuks hästi aru ei saa tegumoest, aga kahjuks Karl ei oska veel ise pildistada ja kedagi teist pole päevaajal võtta. Võib-olla kunagi hiljem saab seljas pildi ka.

Uus tehnika ja taaskasutus

Käsitöö osas on see kuu olnud suhteliselt vaikne. Olen nokitsenud ühe ja teise asja kallal, valmis aga midagi õieti pole saanud ja suurt indu ning inspiratsiooni ka pole olnud.

Järjekordsel saarlaste isetegijate kohtumisel sai Sirtsuki õpetuste järgi elus esimest korda proovitud paeltikandit teha. Pole seal midagi hirmkeerulist ja tulemus jääb väga kaunis. Minu proovilapikesest sai ämmale sünnipäeva kaart.

Valmis sai ka üks taaskasutatud materjalidest valmistatud sünnipäevakingitus meie kõige rohelisemale, Unistajale. Tegemist siis kilekottidest lõigatud ribadest heegeldatud vaibakesega. Heegeldades tundus see üsna karm ja torkiv olevat, aga palja jala all tundus päris pehme ja mõnus. Loodetavasti leiab ta endale Unistaja elamises koha ja kui mitte, siis vähemalt pole materjalist kahju:)

Tegelikult õmblesin ka pojale uue fliisjakikese, aga sellest pilti pole hetkel. Ja pooleli on koguni 5 erinevat asja- nii heegeldatud, kootud kui õmmeldud asja. Küll ma olen korraga palju ette võtnud! Need asjad tuleb aga võimalikult kiiresti valmis saada, sest varsti jääb käsitööks aega suht napilt.

Ilusateks unenägudeks vol2

Teine komplekt voodipesu Karlile- tekikott, padjapüür ja lina. Võrreldes eelmise korraga läks mul päris hästi. Kangast jäi natuke ülegi, aga ka seekord ostsin viimse sentimeetrini poest selle kanga ära. Ja kuna seekord oli mul õmblemist õppinud ema kõrval, siis tema õpetuste järgi tegin päris pesuõmblused. Hea lihtne ja kiire on selliseid asju muidugi õmmelda.

Nimesilt ja midagi kaela

Isetegijas on selline projekt:

Et kokkusaamistel ikka nimi ja nägu kokku viia. Kuna saarlastel nüüd ka mitu kokkusaamist olnud ja aina rohkem käsitööhuvilisi koos, siis otsustasime, et meil oleks ka vaja. Tükk aega nuputasin, lõpuks tegin ikka eelmisel päeval kiiresti valmis. Natuke kõige uuemat hobi, vilti, natuke pärleid, natuke traati ja üks Fimo pärl.

Tükk aega olen Luiselotte pusakeesid vaadanud, et peaks ka ühe tegema. Juhtumisi leidsin lõngapoest vajalikku materjali ja hakkasin pusama. See kee väärib tõesti oma nime, vähemalt minul läks ta mitu korda väga pusasse. Esimest korda, kui ma polnud veel heegeldama asunud, teine ja kolmas kord aga läks juba heegeldatud kee pusasse. Viimane kord harutasin kannatlikult mitu päeva seda pundart, lõpuks aga ei jäänud ikka muud üle, kui lõikasin selle pusa sealt välja:(. Kee on märtsikuu värvides ja kuna see on ema lemmikvärv, kinkisin selle emale.

Valmis sai ka minu esimene "õige" pärliuss. Peaaegu pidin sinimustvalge tegema, kuna siniseid seemnehelmeid on ka juhtumisi, aga ikka nii patrioot ei ole. Ja ega sellega väga paremini ei läinud kui pusakeega. Kui mul üle poole oli heegeldatud, siis avastasin, et niidi üks haru on katkenud. Ja raske südamega harutasin ikkagi kõik üles ja lükkasin helmed üle katkenud koha. Selle tulemusena jäigi sinna ainult üks niidike, nii et ilmselt oleks ta ka kaelas võinud katkeda. Lükkimisel oli muidugi vigu ka sisse tulnud ja päris mitu helmest tuli vahelt ära näpistada. Ja kui valmis oli, siis avastasin, et üks viga on ikka sees:(. Tähelepanelikum leiab selle isegi pildilt üles. Helmeid oli heegelniidil u 5,4 m, heegeldatud ussi pikkus 1,05 m.

Muna õpetab kana

Sõbrapäeval käis meil külas minu nüüdseks ainus vanaema. Peale abikaasa surma eelmisel kevadel on ta üksildane, nagu ta ise nimetab, et see on lausa kosmiline üksindus tema ümber. Karl meeldib talle kangesti ja kuna Karl võõras kohas magada ei taha, siis me tema juurde hästi minna ei saa, nii et ta tuli siis meile külla. Vanaema oli pikka aega käsitöö õpetaja koolis ja nagu ta ise ütles, siis päris range. Ta koob ja õmbleb ja teeb kaltsuvaipu ja mida kõike. Kuid nüüd tuli ta jutuga, et tema nägi ilusat pontšot, õpetagu ma talle ka. No ja ma siis õpetasingi talle salomoni sõlme. Kummaline tunne on oma vanaemale midagi õpetada, pealegi veel käsitööõpetajale. Hakkama ta igal juhul sai sellega ja lubas pusima hakata, kui lõnga saab. Muuseas nii mõnestki tema õpilasest on samuti käsitööõpetajad saanud, üks neist on mullegi põhikoolis tunde andnud, teine on meie isetegijate saarlaste kokkutulekul õpetanud Tiia ja ka Pilvelammas Leena on tema õpilane. Kui see jutuks tuli, siis ta lubas meie järgmisele kohtumisele ka tulla oma endisi õpilasi vaatama.

Süda sõbrale

Valmis veel üks süda suurele sõbrale. Tegemist siis padjaga, pealmine osa heegeldatud, padi ise õmmeldud punasest voodririidest, sees vatiin. Tegelikult tegin sellega natuke sohki, sest see heegeldatud osa on mul kapis seisnud oma 10 aastat. Kunagi meeldis kangesti heegeldada, aga padjaks jäi see tookord vormistamata, nüüd tuli seoses selle projektiga meelde ja lõpetasin ära. Selle saab endale ilmselt minu kõige suurem sõber, kellele kangesti meeldib patjade peal lebotada.

Isetegijate kohtumine ehk ussid ja soolikad

Tänase kohtumise teemaks oli naljatades öeldes ussid ja soolikad. Alguses siis õppisime Tumevalge juhendamisel pärliussi heegeldama. Kes tegi päevakoera, kes jõudis kapsaussini, kelle oli juba maduuss tehtud, aga kõigil vist sai asi käe sisse. Siin õpilased usinald heegelnõelaga vihtumas.

Ja sellised ussid said valmis. Kõikse pikem muidugi Tumevalge oma.

Teise asjana tegime oma eelmisel kohtumisel valminud lilledele varred ja lehed. Vaatamata leheusside hävitustöödele valmis selline liaanide mets:)

Värviprojekt

Veebruar-punane nagu armastus.

Veebruarikuu punane ese on mul juba mõnda aega tegelikult valmis. Tegemist siis minu esimese mitte-nii-väga-edeva tsa-tsa tüüpi käeketiga ja sobivate kõrvarõngastega. Materjal pärit kõik Helmehaldjast. Käeketi kinnise tegin ise. Tegelikult on helmed märksa punasemad, kui pildilt paistab. Siin siis komplekt koos. Ja siis pilt, kuidas väike abimees neid sättida aitab. Ta tahab alati mu tegemiste juures olla ja väga meeldib talle nööpide ja suuremate pärlitega toimetada. Üsna pea on mul keegi, kes helmeid nööri otsa ajaks, kui ise ei viitsi:)

Teine Isetegija projekt on ka mõjutatud sõbrapäevast ja kannab pealkirja Süda sõbrale. Selle raames valmis võtmehoidja, võtme saab südame sisse peitu panna, et ta kotis teiste asjadega ei takerduks ega nt telefoni kriibiks.

EDIT:

Siin on selle südame muster paberile kribitud nii nagu oskasin:

Heegeldasin sellist 2 tükki, omavahel ühendasin kinnissilmustega serva üleheegeldades, alt ja ülevalt keskelt jätsin lahti ja lahtijääva serva heegeldasin lihtsalt kinnissilmustega üle. Ava peab olema piisavalt suur, et võtmekimp ülevalt sisse mahuks ja all piisavalt väike, et välja ei kukuks. Võtmerõnga külge on heegeldatud paras riba, mis on alumise otsa külge kinnitatud.

Veel valgeid

Eelmises värvispektri-teemalises postituses mainisin, et mõned valged asjad on veel tulemas. Nüüd nad on viimistletud, kuigi kinnised on veel puudu. Kõigepealt juba näidatud kõrvarõngad koos kaelaehtega.

Veel üks valge ehtekomplekt. Ja mõned lumehelbed meie lumevaesesse talve. Kuigi täna vähemalt Saaremaal sajab laia lund.

Ilusateks unenägudeks

Jõulude ajal ostsin Karlile oma isikliku pehme paksu teki ja mõnusa padja. Ja sinna juurde muidugi tekikoti ja padjapüüri. Tükk aega otsisin, et sobivat suurust leida, kuid kodus selgus, et paki peal kirjas olevad mõõtmed ei vasta absoluutselt tegelikkusele, nii et tekikott on väike mis väike ja padjapüür liiga suur. Kuna mul ei õnnestunudki Kuressaarest sobivaid suuruseid leida, siis jäi üle ise õmmelda. Mõõtsin ja arvutasin, arvutasin ja mõõtsin ning ostsin riide ära. Välja lõikama hakates avastasin, et lina, tekikotti ja padjapüüri sealt ikka ei saa. Aga kuna ma selle riide viimse sentimeetrini ära ostsin, siis sellel polekski vahet olnud. Mis siis ikka, teen 2 padjapüüri ja 1 tekikoti, mõtlesin. Ja asusin uuesti mõõtma ja arvutama. Oleksin pidanud natuke rohkem asja juures mõtlema ka, sest lõpuks õnnestus mul nii lõigata, et pärast tuli tekikott keskelt kahest tükist kokku õmmelda. Õmblemine ei ole minu tugevaim külg:) Aga järgmiseks korraks tean, palju riiet vaja läheb ja kuidas lõikama peab. Ja ilusad (üsna roosad) unenäod tulevad loodevasti siiski.

Ja ühed kõrvarõngad valmisid ka Helmehaldja toorikule.

Värviprojekt

Jaanuar- valge nagu lumi.

Lund küll sel aastal kahjuks kuskilt võtta ei ole. Aga valmis sai selline hargipitsist lumivalge sall värviprojekti raames.

Lõng: Midnight mohäär, 1 tokk ja jäägid teisest tokist, see tuustakas pildi nurgas jäi järele

Heegelhark ja heegelnõel nr 3,5

Hargil heegeldatud neli riba, iga riba pikkus 300 silmust ja need on 3 kaupa kokku heegeldatud. Muidu valmiks imekiiresti, aga hirmus tüütu on neid silmuseid lugeda.

Inspireerituna valgest valmisid ka kahed kõrvarõngad, millest teise juurde tuleb komplektina ka kaelaehe, aga see tahab veel kas tärgeldamist või PVA-d. Ja veel ühte valget kaelaehet ootab sama saatus. Neid siis näitan kunagi hiljem.

Esimeste kõrvarõngaste nimi võiks olla "Jõhvikad lumel".

Ja teised:

Veel eelmise aasta tegemisi

Veel mõned eelmisel aastal valminud asjad, mis siiani näitamata.

Ämmale jõulukingiks õmmeldud põll ja pajalapid. Lõige võetud teise põlle pealt ja kasutatud kandipaela.

Abikaasale õmmeldud kostüüm eestiteemalisele sünnipäevapeole - lihtne linane hõlst. Kahjuks seljas pilti pole, aga andis vana eestlase mõõdu välja küll.
Ja minu ühed kõige lemmikumad kõrvarõngad. Valmisid juba ammu, ilmselt suvel, aga millegipärast olid jäänud pildistamata. Materjal Helmehaldjast, otsas on tegelikult tumepunased rombid.

Kingitused

Mitu korda olen oma blogis juba maininud, et pooleli on üks kingiprojekt. Alustasin sellega vist juba novembris, et jaanuariks, kui sünnipäev käes, ikka valmis jõuaks. Sünnipäevalaps kunagi mainis minu kotti nähes, et oh kui ilus, tema tahaks ka endale sellist saada. Oma soovidega tuleb ettevaatlik olla, muidu äkki täituvadki:) Jäi üle värvi osas veidi luuretööd teha, lõpuks otsustasin universaalse ja ilusa musta kasuks, ning heegelnõelale hoog sisse lükata. Koti heegeldamine ise käis kiiresti, aga voodri õmblemine oli minu jaoks paras nikerdamine, selle taga see lõplik valmimine nii pikka aega seisiski. Aga õnneks õigeks ajaks sai valmis.

Lõng: Novita Florica, kulus 3 tokki ja neljandast ka osa

Heegelnõel nr 3,5

Õpetus: Käsitöö sügis 2006

Kui koti värvi olin ära otsustanud, tuli järsku ideevälgatus midagi juurde ka teha, nimelt pärliuss. Kõige aeganõudvam osa oli muidugi pärlite niidile ajamine, see võttis ikka mitu head õhtut aega. Ussi enda heegeldamine läks suhteliselt kiiresti ja alles lõpus, kui uurisin foorumist lõpetamise ja kinniste kohta, avastasin ma, et tegin seda hoopiski valesti:) Aga kuna mu vaimusilmas pidiga ta olema selline natukese mustaga, et punane heegelniit läbi kumab, siis sobis see valeuss küll.

Heegelniit: Sissy

Seemnehelmed: Gütermann 9/0

Heegelnõel: nr 1,5

Tundus, et sünnipäevalapsele meeldisid, ise kahjuks ei saanudki sinna minna.

Isetegijate kohtumine

Täna toimus teine isetegijatest saarlaste kohtumine, sel korral oli meid märksa rohkem juba. Hommikul ehmatas mind tore lumetuisk, nii et korra kahtlesin, kas ma ikka tahan autoga linna sõita, aga tee väga hull ei olnudki õnneks. Kohtumine oli väga tore ja väga ilusad asjad valmisid villast. Lisaks on see viltimine väga stressimaandav tegevus, nii mõnus. Suur aitäh õpetajatele! Meie valminud kaunis lilleaed:

Eile õhtul kodus valmisid mõned vildipallid, millest panin kokku kõrvarõngad ja kunagi hiljem tuleb ka kee. Poiss jõudis teise kõrvaka pildistamise hetkeks pihta panna.

Valmis sain ka sünnipäevakingituse projekti, aga pilti igaks juhuks veel ei pane, kuna kingitus üle andmata.

Uue aasta tegemised

Sellel aastal on valminud komplekt mütsist ja sallist, alustatud muidugi sai eelmisel aastal.

Lõng: Katja Mexico 3 tokki (natuke üle 1 läks mütsile)

Vardad: nr 5

Idee: "Käsitöö" sügis 2006

Samasuguse sinise tegin eelmisel aastal, aga sellist mütsi on niiii lihtne kududa ning lõng on imepehme ja mõnus, nii et tegin teise veel.

Looduslikest materjalidest keerasin kokku 2 ripatsit. Mereääres käies otsin ikka ilusaid kivikesi ja hirmsasti meeldivad uhutud klaasikillud. Kuna neisse auku puurida on vist päris keeruline, siis väänasin natuke traati neile ümber.

Vana aasta võlg

Esitlemata on boolero, mis valmis eelmisel aastal, kuid on veel viimistlemata.

Materjal: Novita Florica, peaaegu 4 tokki vist (mis oli juba 2 projektist välja praagitud), heegelnõel nr 3,5.

Juhend: Novita ajakiri, talv 2006

Iseendast on väga raske pilti saada:)

Aasta kokkuvõte

Eelmine aasta oli käsitöö suhtes väga viljakas, see tähendab siis minu kohta. Külastasin aktiivselt Isetegija foorumit ja käisin esimesel saarlaste kohtumisel. Foorumi ja teiste blogide lugemine/vaatamine on andnud tohutult palju ideid ja inspiratsiooni. Seetõttu olen katsetanud päris mitut uut tehnikat: freeform, vanutamine, viltimine, pärlid, traadiväänamine, fimo. Käin nüüd silmad lahti, vaatan ringi poes ja inimeste seljas/kõrvas/kaelas/käes, et mida võiks ise teha, samuti millest saaks midagi muud huvitavat teha.

Aasta jooksul valmis kokku 61 ühikut käsitööd (midagi kindlasti jäi lugemata ka ja mõni võib-olla valmis tegelikult juba 2006, ei mäleta enam):

18 ehet (10 paari kõrvarõngaid, 3 kaelakeed, 4 ripatsit, 1 käevõru)

3 mummukeed (2 heegeldatud, 1 vilditud)

3 õlasalli

4 kotti

2 sokid

2 kindad

5 mütsi (3 kootud, 1 heegeldatud, 1 õmmeldud)

7 õmmeldud eset (2 paari pajalappe, laudlina, põll, dressipluus, hommikumantel, kostüüm+ eelmises punktis nimetatud müts)

3 mänguasja

2 sallkraed

1 nõelapadi

3 munasoojendajat

6 vilditud eset (päkapikk, lilleke, 4 vilditud seepi + mummukee mummud)

1 boolero

Siinkohal avastasin, et ühed minu lemmikõrvakad on siiani pildistamata ja boolerot pole veel esitlenud, kuna keegi peaks minu eest lõngaotsad ära peitma.

Mõned asjad jäid lõpetamata ka, kunagi ehk kaevan nad välja jälle:

mõned ehtevidinad

õlasall (endiselt lõngapuudus)

kootud pluus (suvine asi ju, kes see külmal ajal ikka teeb)

Projekt Värvispekter

Isetegijas on algatatud selline tore ühistegemine nagu Värvispekter. See tähendab, et iga kuu tuleb teha midagi etteantud värvis. Eks paistab palju ma jõuan, aga see on hea motivaatoriks teha lõpuks ära paljud plaanis olevad asjad ja lõpetada ka mõni poolik.

Kuude värvid:
jaanuar- valge nagu lumi
veebruar - punane nagu armastus
märts - lilla nagu esimene krookuseõis lumest piilumas
aprill - roheline nagu esimesed hiirekõrvad
mai - roosa nagu õunapuuõied
juuni - kollane nagu kullerkupud ja jaanituli
juuli - sinine nagu meri
august - beez nagu viljapõllud ja liivarannad
september - oranž nagu sügisesed lehed
oktoober - pruun nagu raagus puud
november - must ja hall nagu pimedus ja pori
detsember- hõbekuldne ja/või punaroheline nagu jõulud

Jõulueelsed tegemised

Päris mitmel detsembrikuu päeval olid päkapikud ametis kaartide meisterdamisega, et headele inimestele jõulutervitusi saata. Küll oli lõikamist, kleepimist, värvimist, vahepeal tuli materjali ja töövahendeid juurde hankida. Kõige rohkem aega võttis aga heade soovide kirjutamine. Loodetavasti jõudsid kaardid tigupostiga kenasti õigeks ajaks postkastidesse jõulurõõmu tooma. Pildil on ka näha natuke samblikest tehtud jõulupärga.

Kingikotti meisterdasid päkapikud ka üht-teist. Näiteks selline nõelvilditud mummudest kee emale.

Siis mõned vilditud seebid, millest on ainult enne pilt kahjuks, sest nagu tavaks, läheb kingituste pakkimisega alati kiireks, nii et pilti ei jõudnud enam teha. See parempoolne kollaste täppidega läks untsu ka, täpid ei jäänud külge viltides. Aga muidu väga mõnus oli neid teha, seebivee sees sulistada. Karl oli ka õnnelik - lasti veega mängida nii kaua kõrval.
Ämma paki sees oli õmmeldud põll ja pajakindad, aga kuna need valmisid sõna otseses mõttes viimasel minutil (paelad õmblesin külge jõulukirikusse sõites:), siis nendest ka praegu pilti ei ole.

Ühel õhtul hakkasid pärlite järele näpud sügelema. Nii valmis mitu paari kõrvarõngaid, mille pildile püüdmine on aga paras katsumus. Minu vaieldamatud lemmikud on hetkel mati pinnaga klaashelmed, seetõttu sündisid lisaks nendele kõrvakatele veel erinevaid kombinatsioone.

Seoses pärlitega ootas jõuluajal mind postkastis väga tore kiri. Nimelt Helmehaldjas oli oma tellijate vahel välja loosinud kinkekaarte ja minagi olin üks neid õnnelikke:), kuigi ma kevadel vist ainult 2 korda tellisingi ja mul väga harva loosiga veab. Igal juhul väga meeldiv üllatus ja realiseerisin selle ka kohe ära. Või oligi see lihtsalt ostma meelitamiseks.

Pooleli on Karli kampsun (ei tulnud päris paraja suurusega ja hetkel pole tahtmist tükke kokku õmmelda), endale boolero ja üks juba üsna pikaajaline sünnipäevaprojekt. Lähiplaanis on müts ja sall endale ning ka viltimisega lähemat tutvust teha veel, see tundub väga põnev olevat.

Pühapäevane toksimine

Pühapäeval toimus esimene saarlastest isetegijate kokkusaamine Vanalinna koolis. Õpetaja Tiia käe all toimus usin toksimine, nii et mõnel veri väljas ja nõelad pooleks. Paari tunniga valmisid villast vahvad omanäolised päkapikud, esimesele advendile kohaselt.

Esimesel pildil "Pilvelammas" ehk Leena ja õpetaja Tiia (vabandust, kui mõned nimed segamini on läinud):

-lola-, Sirtsuk ja Tea lasevad näppudel käia:

Metsamaku nopedate näppude all sünnib vahva päkapikk: Pisikepatsik on ka hoos:Pilvelammaste valmistatud fantastilised vilditööd, mida kõike viltida ei anna: Rivi valminud päkapikke: Minu päkats:

Õhtul kodus käisin tükk aega ümber oma villakoti, lõpuks ei pidanud vastu ja kui teised pereliikmed Tähtede tantsu fännasid, toksisin mina mõned pallid valmis, kuna üks mummukee on mul juba kaua aega mõtetes mõlkunud. Lisaks tuli veel väike lilleke, lihtsalt proovisin, mida teha saab. Aga see viltimine on ikka väga põnev ja stressimaandav tegevus ning mida kõike teha saab!